On aeg rääkida virtuaalsest kuldvõtmekesest, kas pole!

IMG_8222

Tead mis? Ma otsustasin, et teen asja pisut põnevamaks ja keeran blogiuksed lukku. Noh, et nüüd ja edaspidi saad Sa enne mu üllitiste lugemist-vaatamist kenasti ka salasõna sisse trükkida. Kas pole mitte vahva!

Igatahes, Sina, mu armas blogisõber oled blogis oodatud külaline ja kui Sa mulle kirjutad e-posti aadressil kaksteist.com@gmail.com, siis ma annan heal meelel ja suure naeratuse saatel Sulle ühe särava virtuaalse võtmekese, millega uksi avada…

Kohtumiseni!

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Kiidame kodumaist disaini ja floorat! Kekon ja kilpjalg

20160731_1

Tere, mu kallis blogi-sõber! Kuidas Sul vahepeal läinud on? Hästi, suurepäraselt ja absoluutselt fantastiliselt, ma loodan! Minul läheb igatahes kenasti, aitäh küsimast!

Tule nüüd ja ma tutvustan Sulle oma uut, ilusat ning linnulist* lampi. Tegemist on Eesti disainiga, täpsemalt Kekoni loominguga. Aastaid neli-viis tagasi käisin ühes Helsingi fäänsipäänsis sisustuspoes analoogse lambiga oma silma nuumamas.  Ent toona oli selle disainvalgusti hind sedavõrd kõrge, et isegi minusugune ebapraktiliste-ja-ilusate-asjade-junkie ei raatsinud nii kosmilisi summasid ühe lambi eest välja käia. Igatahes täna ripub kaasmaalaste käsitlus birdcage-lambist mu sööginurgas. Ja väga ilus on!

IMG_7805

Ja muideks, praegu saab metsaservadelt lopsakaid kilpajalgu koju ilutsema tuua. Juba peotäis sõnajalgu aitab  tuppa mõnusa koguse kodumaist eksootikat importida.

20160731_7

20160731_8

20160731_2

*Ausalt, mul on mingi teema lindude ja linnupuuridega. Ma kohe üldse ei poolda lindude  puuri pistmist, ent kõiksugused linnumotiivid ja linnupuurid tunduvad mulle überkihvtide sisustuselementidena.

Posted in Ilus ostusoovitus, Tuppa | Leave a comment

Tere reedet! Muideks, kas tead, et egin omale uue stiili- ja moeblogi. Selle nimi on “Kingad, kleidid ja tolmumantlid”

Ma olin eile tubli tüdruk ja tegin omale uue stiili- ja moeblogi – “Kingad, kleidid ja tolmumantlid”. Noh, mõttega teha pisut teise spektriga blogi, olen ma juba mõnda aega flirtinud. Aga eile olin ma siis päriselt nii tubli, et istusin arvuti taha, alustasin uut blogi ning häkkisin valmis ka Instagrami konto ja Facebooki lehe. Viiesõnaga: väga palju IT-värki ühel päeval!

IMG_1316

Aga nüüd “Kingadest, kleitidest ja tolmumantlitest”. Mulle meeldivad ilusad asjad. Igasugused ilusad asjad. Eriti meeldivad mulle aga need ilusad asjad, mida võiks laias laastus moeks ja stiiliks nimetada. Ja kui Sulle ikka midagi väga meeldib, siis on ju viisakas tema auks üks blogi teha, kas pole! Mina olen viisakas inimene ja nii ma siis tegingi moe ja stiili auks uue blogi.

Isikliku blogi puhul on programmilistest muutustest ilmselgelt  suurustav rääkida, aga… Ma ei oska sellele lihtsalt paremat nime anda. Igatahes: blogi “Kingad, kleidid ja tolmumantlid” keskendubki ainult ilusatele ja pinnapealsetele teemadele nagu rõivad, stiil, mood ja ilu. Püüan uut blogi regulaarselt postitustega hellitada. Samuti soovin seal jagada stiili- ja ostusoovitusi ning jäädvustada enda outfite Proovin postitused hoida lühikesed, ent informatiivsed. Ja otse loomulikult on seal palju pilte (teisiti ma lihtsalt ei oska!).

Kui Sul tekkis nüüd küsimus, et mis sellest blogist siin saab, siis ära muretse! Blogi “Kaksteist” jääb mu pesamunaks ning jätkab endises stiilis koondades lugusid ja pilte ja sündmusi, mis mind ennast enim inspireerivad (ja mille ma ka mingi ime läbi kirja jõuan panna!). Siinsed postitused on põhjalikumad ja laiemahaardelised, aga kindlasti ka harvemad.

Niisiis: kohtume siin. Või seal!😉

 

Posted in Ilusad mõtted | 6 Comments

Nad olid nii armsad ja renoveerisid minu lapsepõlve Imedemaa ära. Taasavatud Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

Kui ma oli väike tüdruk, siis mulle ei meeldinud lasteaias käia. Selle asemel meeldis mulle isaga tööl kaasas käia. Ja mind üldse ei heidutanud see varahommikune rongisõit Elvast Tartusse, sest mulle tundus, et minu isal on maailma kõige vingem töökoht – Tartu Ülikooli Loodusmuuseum.IMG_0809

Noh, tegelikult mitte just otseselt loodusmuuseum, vaid lihtsalt Vanemuise tänava õppehoone, aga ühe viieaastase jaoks ei oma sellised ebaolulised pisiasjad niikuinii tähtsust… Niisiis: minu isal oli maailma kõige vingem töökoht. Ma võisin selle suure maja peal omapead ringi jalutada, trepidel joosta ja kõige pimedamatesse nurgatagustesse piiluda (seda muidugi siis, kui julgust oli). Loodusmuuseum koos kõigi oma topiste, piirituselahuses hoitavate eksponaatide ja kivimitega oli kirsiks sellel suurel magusal ja vahukooresel tordil.  Ma käisin seal kogu aeg. Ja seda sõna otseses mõttes. Ja sellel suurel, uhkel ja isemoodi kummalisel majal oli oma lõhn. Oi, kuidas mulle meeldis see muuseumilõhn – segu tolmus, ajaloost ja teadusest! Vot, see oli minu lapsepõlve Imedemaal.

IMG_1013 IMG_0995

Ja nüüd pärast mitu aastat kestnud renoveerimistöid avati Tartu Ülikooli Loodusmuuseum taas külastajatele. Tore! Tore! Tore! (kui Sa mind praegu neid ridu kirjutamas näeksid, siis näeksid ka hiiglaslikku naeratust mu näol!). Muuseum on kenasti kaasajastatud ja visuaalselt väga nauditav. Superklišeena nagu see ka ei kõlaks, siis uudistamist ja avastamist on muuseumis igas vanuses tegelastele. Tõsi, ainuke asi, mida uues muusemis enam ei ole, on see lõhn. Aga noh, eks see on ohver, mis tuli plaaditud põrandate ja uue seinavärvi nimel tuua. Igatahes, võta nüüd pliiats ja kalendermärkmik kätte ja kirjuta sinna ruttu “Mine Loodusmuuseumisse!”.

IMG_0665 IMG_0990

20160116-1 20160116-4 IMG_0881 2016016-2 20160116-3 20160116-7 20160116-6 20160116-5 IMG_0778 IMG_0698 IMG_0953

P.S. Muideks, K arvab, et tema vanaisal on maailma kõige vingem töökoht ever!

Posted in Ilusad päevad, Teater. Kino. Muusika. Ja muu | Leave a comment

Mõni king ongi nii ilus, et väärib lausa omaette postitust. Carvela KG Carmel

IMG_4428

Kas nad pole mitte imetabased! Minu meelest on!

Lisaks kõigele sain ma nad ka veel 50% allahindlusega! Ja iga eesrindlik kingaarmastaja teab, et absurdselt kõrge konts+punane seemisnahk+50% allahindlus=ideaalne king

Kui Sul ka nüüd punaste (või ahvatleva allahindlusega) kingade järele isutama hakkas, siis piilu siia: www. kurtgeiger.com

IMG_4452

IMG_4388

IMG_4433

Kingad: Carvela KG (mudel: Carmel)

 

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 2 Comments

Maailmas on umbes miljon astmes triljon asja, milles ma väga osav ei ole. Täna jõuan Sulle rääkida kolmest neist

Meile kõigile meeldib mõelda ennast pisut paremaks, targemaks, saledamaks, humoorikamaks, osavamaks autojuhiks vms. Minule näiteks meeldib mõelda, et ma küpsetan häid pirukaid, teen nette jõulukaarte ja mul enam-vähem välja kujunenud stiil.

IMG_4199

 

Mitte nüüd päris selline kivisse raiutud stiil, et kannan 40 aastat jutti ainult A-lõikelisi musti kleiti ja beeže tolmumantleid ning lasen juuksuril 487 korda endale täpselt samasuguse soengu pähe lõigata. Pigem on mu stiil selline jalgpalliväljak, kus on piirid paigas, aga seal piiride vahel on päris palju vaba maad, mida mööda ringi joosta. Näiteks meeldivad mulle kleidid. Mulle meeldivad nii täissiidist hõljuvad ja romantilisusest nõretavad eksemplarid kui modernse-lõikega lihtsad kleidid. Mulle meeldivad mantlid. Villased ja karvased, lühemad ja pikemad, vintage kui kiirmood. Aga ma ei kujuta oma elu ilma korraliku nahktagita ettegi. Kingad meeldivad mulle ka. Kontsaga ja kontsata (natuke rohkem siiski kontsaga), mugavad ja mitte nii mugavad. Peaasi, et oleks ilusad. Ühel päeval meeldib mulle olla elegantne minimalismikuninganna. Teisel päeval tahan aga nautida lillelapse elu ja mässida endale kümnendat tiiru salli ümber kaela. Noh, ja kolmandal päeval on üldse hea kui hommikul laste kõrvalt midagi puhast õnnestuks selga tõmmata…. Aga samas on mul mingi sisemine kompass, mistõttu ma ühte teist või kolmandat a) ei julge, b) ei soovi või c) ei oska endale selga panna või jalaotsa torgata.

Variant a) Ei julge juustega eksperimenteerida: Kui Sa tahad oma sõbrale näidata eriti arga juustega katsetajat, siis palun ole lahke ja näita näpuga minu poole. Ma võin omale selga ajada pööraseid kleite või valida retsoranis menüüst maitseelamuse saamiseks kõige kummalisema roa, mulle meeldib vaheldus ja ma jumaldan uusi kogemusi, aga… Niipea kui jutt mu juustele läheb, muutun ma kohe üheks esmaklassiliseks argpüksiks.

Mul on pikad juuksed. Ja kui välja arvata kaks lõuani juukselõikust kusagil põhi- ja keskkoolipäevil, siis on mul olnud pikad juuksed alates… hmmm, lasteaiast, ma pakun. Olen juba mõnda aega mänginud mõttega lõigata omale lühike soeng. Või veel parem – päris poisipea. Aga samas tean, et nii pea, kui olen need kiharad maha lõigata lasknud, hakkaksin neid üle kõige siin maailmas igatsema.  Ja järgnevad kaks-kolm aastat oleks mu täiskohaga tööks need va juuksed uuesti pikaks kasvatada.

Njah, aga ma olen kadedustest roheline kringel kõigi nende veetlevate daamide peale, kes oma juustega eksperimenteerivad. Need daamid lähevad juuksuri juurde, selgitavad, mida nad soovivad ning umbes kahe tunni pärast astuvadki nad juba oma uhiuue unistuste soenguga salongi trepist alla. Kui mina oleksin nende daamide asemel, siis oleks kindlasti midagi sussi ja vussi läinud ning ma väljuksin salongiuksest mantel üle pea tõmmatuna ja autotuledest pimestatud hirve pilk silmis. Damn! Need vähesed inimkatsed, mis ma enda peal teinud olen, on 92,92% lõppenud enesesajatamise ja nutuvõruga suu ümber. Igatahes, ma vaatan suure ja siira imetlusega kõigi nende teiste stiilsete ja minust mitu korda julgemate daamide soengukatsetusi ning mängin seejuures mõttega, et äkki ühel ilusal päeval istun ka mina juuksuritooli ning ütlen “Täna lõikame mulle selle seksika poisipeasoengu!”  

Variant b) Ei soovi kanda ainult korralikku disaini ja rätsepatööd. Ma armastan Eesti disaini. Ma arvan, et meil on väga palju väga andekaid tegijaid, kelle loomingut ma suurima ja siiraima heameelega kannaksin. Ja teoreetiliselt võikski ju tarbida ainult head Eesti disaini ja kanda korraliku rätsepatööd, aga…  Ma olen veel vaimselt noor ja rumal ning kahjuks on minu tarbimismentaliteet veel tugev. Ma loodan aastatega küpseda, saada targemaks, kogeda kogemusi ja jõuda äratundmiseni, et mida vähem asju, seda õnnelikum elu. Seniks aga panevad uued ilusad punased kingad mu südame puperdama ja ma nii väga tahaks nüüd seda seemisnahast seelikut, mis nende kingakestega kenasti kokku passiks… Kokkuvõtvalt: jah, ma tean, et võiks ja peaks ja tuleks panustada ainult kvaliteeti ning korraliku (soovitavalt kodumaisesse disaini). Aga! Ma tahaksin, et mul oleks riidekapis rohkem kui üks palitu ja kaks kleiti. Miskipärast mu palganumber ei kipu minu osta-kõik-need-ilusad-disainerkingad-ja-disainerkleidi-ja-disainermantlid-endale-ideed toetama…  Ja seepärast tarbina ma ka lihtsalt moodi. Suurte, kurjade ja pahade korporatsioonide ilusat moodi.

Olen seda vististi ka enne umbes miljon ja üks korda öelnud, aga need naised, kes on minust põhimõttekindlamad ning tarbivadki moodi läbimõeldult ning kannavadki valdavas osas vaid kohalike disainerite loomingut või rätsepatöid, mõjuvad mulle alati väga inspireerivalt. Ja tänu neile naistele soovin ka mina ise paremaks inimeseks ja mõistlikumaks tarbijaks saada. Seda vähemalt mõneks ajaks ja selle hetkeni, kui ma näen Zara vitriinil seda uut kihvti palitut…

IMG_4203

Variant c) Ei oska kanda välja lahedat androgüünsust ja laie vorme. Oh, kuidas ma jumaldan Tilda Swintoni stiili, tema übercooli hoiakut ja kõiki neid tema poolt kuulsaks kantud pükskostüüme. Mina võin ka pükskostüümi selga panna ja ma võin ka pükskostüümis hea välja näha, aga sellist cooli androgüünse hoiakuga ei saaks ma küll kunagi hakkama. Ma šoppan aeg-ajalt meesteosakonnas, aga integreerin need mehelikud esemed oma naiselikku maailma. Minu tõlgendus ühest meeste riidekapist näpatud pintsakule oleks hoopis teine – ma kombineeriks üleelusuuruses pintsaku omale napiks kleidiks ja paneks selle paari edevate stilettodega või  kohendaksin laia vormi rohkem kehasse ja sobitaksin pintsaku alla näiteks pistiga ääristatud topi. Noh, ja veelkord, seda ebamaiselt lahedat olekut ei võluks ma mitte kusagilt endale välja.

Siinkohal panen ma natukene vastutust ka oma figuurile. Nimelt on mul liivakellafiguur. Parematel päevadel on see sihvakama liivakella oma, mitte nii headel päevadel pisut vormikama liivakella oma. Igatahes on mul tissid ja pepu ning peegel on mulle õpetanud, et väga vaba lõikega rõivad ei ole minu parimad sõbrad. Vähemalt mitte siis kui mu eesmärk ei ole välja näha nagu õhupall. Ja 99,997 juhul 100-st ei ole mu eesmärk näha välja nagu õhupall, mispärast eelistan ma riidetükke, millel on keskkoht rohkem või vähem defineeritud või millele saab vöö kenasti kinni tõmmata. Sirgelõikelised vormid on minu maksimum. Kaugemale ma minna ei jule. Aga jah, enda tolmumantli vöö kenasti kinnitõmmatud, pakub mu silmale suurt naudingut vaadata neid minust pikemaid/saledamaid/kompleksivabamaid naisi, kes kaks numbrit suurema kookonlõikelise mantli ja poissõbra teksapüksid maailma vingeimateks riidetükkideks oskavad kanda.

Ma loodan, et ühel ilusal päeval on mul nii palju a) julgust ja b) sisemist tarkust, et saaksin variantidele a ja b linnukesed taha tõmmata – tehtud! Variant c puhul olen ma aga nõus käed üles tõstma ja tunnistama, et maailm on ilmselt märksa ilusam ja stiilsem paik, kui ma jätan androgüünsusega ja laiade vormidega mängimise kellegi teise hoolda. Maailmas on nii palju kihvte naisi, kes seda kunsti minust vähemalt 267 korda paremi valdavad!

Millised on Sinu stiilireeglid? Kas julged katsetada kõigega või on kusagil tundmatu maa, kuhu Sa oma jalga ei söanda tõsta? 

Posted in Ilusad asjad, Riidekappi | Leave a comment

Ja just täpselt sellepärast ma vintage’it armastangi! Minu seemisnahast mantel

 

IMG_3518

Tunnistan, et täna pole ma kohe kindlasti nii eesrindlik teise ringi poodide külastaja kui näiteks keskkooliõpilasena või oma ülikooli algusaastatel. Ent ilusast ja heas korras vintage’ist satun ma alati vaimustusse. Usu või ära usu, aga vahel peabki see klišee paika, et tänapäeval lihtsalt ei valmistata enam nii ilusaid asju nagu vanasti (või noh, vähemalt natuke varem). Seesinane seemisnahast ja lambanahaga ääristatud mantel on üks näide mu õnnestunud vintage-ostudest ning üks järjekordne põhjus, miks ma aeg-ajalt lootusrikkalt sammud teise ringi poodidesse sean või Etsys ringi kolan.

IMG_3594

IMG_3516

IMG_3654

Posted in Ilusad asjad, Riidekappi | Leave a comment

Trotsisin tuult ja püüdsin oma sellesügisese absoluutse lemmikkleidi kenasti pildile. No c’mon! Kas on üldse võimalik sellesse sinepikollassesse COS’i kleiti mitte armuda?

 

IMG_3101

Ma usun, et keegi ei julgeks mulle praegu vastu vaielda, kui ütleksin, et COS on tore kaubamärk. Lihtne, ilus ja ometi nii silmapaistva disainiga! Ja palun ärge mitte proovigegi mulle vastu vaielda, kui ütlen, et see kollane COS’i kleidike on oma lihtsuses ja efektsuses geniaalne! Ma kannan seda praegu niisama. Ja siis kui külmemaks läheb, pistan kleidile soonikkoes sviitri alla ja püüan edukalt 70ndate vaibi. Ja siis kui kevad tuleb, kasutan seda hoopis kerge mantlina. Ja suvel pistan rihmikud jalaotsa ja hõljun oma kaunis kollases kleidis kuhugi kohvikusse sõbrannadega jututama… Jah, minu tunded selle kleidi vastu on tugevad ja siirad ning ma tõesti näen meie ühist, õnnelikku ja stiilset tulevikku…

Je t’aime, mon jaune ami!

IMG_3104 IMG_3105

Oh, ja ma püüaksin siin paari lausega õigustada ka oma igasügisest vaimustust kõiksuguste burgundiapunaste asjade vastu. Burgundia-vaimustus on seda mainimisväärsem, et ma üldiselt ei armasta väga küpseid või täidlaseid toone kanda… Njah, aga aastate jooksul on mulle kogunenud täitsa arvestatav hulk burgundiapunaseid asju. Kusjuures: aukartustäratavalt suur hulk neist on nahast või sootuks karvased nagu näiteks nahast käekott või poninahast poolsaapad või kunstnahast kleit. Aga nii tore on igal uuel sügisel nendest samadest vanadest asjadest uuesti vaimustuda! Vana arm ei roosteta ja burgundiapunased asjad ei lähe kunagi moest, või kuidas see ütlus oligi…

IMG_3095

Kleit: COS

Mantel: Vintage

Saapad: New Look

Turban: Asos

Kott: Zara

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 6 Comments