Homme on laupäev, nii et on paras aeg minna kevadisse Kadrioru parki, Mikkeli muuseumisse ja Kadrioru kunstimuuseumisse. Kunila ja Maydell. Ja natuke ka muud

Praegu on suurepärane aeg Kadriorus üks kevadine jalutuskäik ette võtta. Ja siis nii muuseas asuda sisse ka Mikkeli muuseumisee ja Kadrioru kunstimuuseumisse. Seda põhjusel, et mõlemas muuseumis on üleval vägagi imetlemisväärsed näitused.

20140408-9

Kadrioru kunstimuuseumis on 29.03.2014 kuni 07.09.2014 vaatamiseks välja pandud näitus nimega “Eveline von Maydell. Musvalge maailm”.

Näitus koondab endas eesti juurtega selstkonnadaami Eveline von Maydelli käärilõikeid, mis võluvad oma detailirikkuse ja jutustamisoskusega. Mulle on varipildid alati oma lihtsuse ja efektsusega muljet avaldanud, seega olin juba ette kindel, et ilmselt jagub mul hiljem näituse kohta ohtralt kiidusõnu. Ja nii ka oli. Ma olin näitusel nina vastu pildiraami klaasi ning imetlesin daamide kleitide imepeene pitsi kõiki detaile ning prouade rebasekraede ükshaaval väja lõigatud karvakesi. Kniks, kraaps ja kummardus kunstnikule sellise ilmekuse, täpsuse ja kannatlikkuse eest!

20140408-12 20140408-11

Mikkeli muuseumis on alates 20 .03.2014 kuni 07.09.2014 üleval näitus “Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kogust”. Njah, ma pea ütlema, et ma üldse ei pahandaks, kui mul endalal ka selline kunstikogu oleks nagu herr Kunilal. Ja vastupidistest arvamusavaldustest hoolimata on minu meelest ääretult tänuväärne, et kollektsionäär oma kogu ka suurema avalikkusega jagab. Olgem ausad, suurem osa meist ilmselt ei ole Kunilaga nii suured sõbrad, et tema suurepärast kunstikogu mõnel lähemale sõpruskonnale korraldatud sünnipäeval- või aastavahetuspeol privaatkorras nautida saaksime.

20140408-2

Näitus toob vaatajani Eesti maalikunstnike tööd ajavahemikust 1910-1945. Hoolimata sõdade ja sõdade vahelisest raskest ajast, mil näitusel eksponeeritavad tööd on valminud, oli näituse õhkkond helge ja värviküllane. Ma läksin näitusele väga hea tujuga, aga pärast tunnikest nende tööde keskel oli mu tuju kohe väga hea ning hing värve täis.

20140408-3 20140408-8 20140408-5 20140408-1 20140408-6

Njah, aga näituse helge atmosfäär pani mind mõtlema tänasele päevale, kus olukord on justkui vastupidine. Meie ümber on palju head, aga me kujutame asju sootuks tumedates toonides.

Mul on ääretult suur austus sõjaaja ja sõjajärgse aja üleelanud inimeste vastu ning iga kord kui ma kuulen mõnda järjekordset noort töövõimelist inimest kurtmas, kui kehvas riigis ta on sunnitud elama, kus ei maksta igal sammul igale küsijale hiigelsuuri toetusi, tahaksin ma talle oma kingakontsaga vastu pead anda.

Ühiskonnas hirmuäratavalt suur hulk kodanike, kes ei saa üldse aru, kuidas riik ja riigi rahakott toimib ning ei anta endale aru, et mitte ainult riigil ei ole kodanike ees kohustusi, vaid ka kodanikel on oma riigi ees kohutused. Täistööjõuline kodanik, kes on töötuna arvele võetud, saab riigilt abiraha ning käib sealjuures mitteametlikult ilma makse maksmata tööl. Seejuures kurdab ta, et kohalik omavalitsus ei võimalda talle paremat sotsiaalkorterit ja riik ei maksa suuremaid toetusi. Ma arvan, et sellised kodanikud peaks tagasi kooli saatma ja selgitama neile, et kui sa ise makse ei makse ja riiki ei panusta, siis kust imekohast peaks seesinane riik või KOV võtma need vahendid, et sulle toetusi maksta, teid ehitada või koole üleval pidada?

Minu meelest on ääretult kurb, kui haigete laste või ka täiskasvanute raviks peab annetusi koguma või fondidest toetusi taotlema. Seda põhjusel, et riigil ei ole võimalik ravi toetada, kuna ta peab toetust maksma tugevatele ja tervetele eesti meestele ja naistele, kes lihtsalt ei viisti või ei taha tööl käia või kes arvavad, et riigilt abirahade väljapetmine on midagi ääretult kavalat ja kiiduväärt. Koos A, B ja C-ga peaks lastele juba lasteaiast saati õpetama, et ära küsi omale kala, küsi parem õng ning ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha, vaid küsi, mida sina saad riigi heaks teha. Ma usun, et sellisel juhul elaksime me kõik jälle natuke paremas kohas, kus kodanikud töötaksid rohkem ja vinguksid vähem.

Oh, ja palun ärge tulge selle jutuga, kuidas meie riik ei väärtusta lapsi, sest lapsetoetus on ainult 19 eurot kuus! Mina isiklikult ei saa üldse aru, miks riik peab mulle lapse saamise eest mingit toetust maksma. Minu laps, minu vastutus. Ühiskonnas on peresid, kes seda lastetoetuseks makstavat summat ka päriselt vajavad ja seda raha saaks vajaduspõhiselt kasutada väga, väga, väga, väga palju mõistlikumalt. Noh, ja lastetoetuse tõstmine koalitsioonileppega on minu hinnangul lihtsalt üks väga rumal ja populistlik viis, kuidas raha raisata.

Minu jaoks ei ole lapsetoetuseks makstav summa numbriks, mis mõõdaks riigi armastust minu lapse vastu. Minu jaoks väärtustab minu riik minu last seeläbi, kui mu lapsel on turvaline keskkond, kus kasvada, kus valitseb demokraatia ja sõnavabadus, kus respekteeritakse erinevusi ja kus ei diskrimineerita kedagi nahavärvi, soo või dressipüksil laiutava firmamärgi järgi. Minu jaoks väärtustab minu riik minu last, kui mu lapsel on võimalus korralikule haridudusele, ligipääs arstiabile, muuseumidele, teatrile ja raamatutele. Minu jaoks väärtustab minu riik minu last, kui meil on teed, mida mööda ma saan oma last sõidutada, meil on koolimajad, kuhu ma saan oma last viia ning mul on vabadus oma lapsega minna ja tulla, reisida ja maailma avastada, teades, et meil on isamaa, mida mina ja mu laps saame alati oma koduks pidada ja kuhu me saame alati tagasi tulla.

Mina igatahes olen meie riigi üle siiralt uhke ja kui on vähegi võõrast publikut, siis kiidan seda. Loomulikult on meil probleeme, mida parandada ja kõrgusi, mille poole püüelda, aga meil on ka väga palju asju väga hästi. Õnneks on mul olnud võimalust natuke siin- ja sealpool elada ning saada kinnitust enda kahtlustele, et elu nendes palju kiidetud Euroopa riikides pole poolt ka nii lihtne, hea ja õnnis kui räägitakse. Tööd tuleb igal pool teha. Ja kõvasti! Kusjuures: sa võid oma mütsi peale kihla vedada, et kui palganumber on suurem, siis on suuremad ka numbrid hinnasiltidel nii toidupoes ja kinnisvaraturul kui ka igal pool mujal. Loo moraal? Piimajõgesid ja pudurumägesid nagu ka ideaalset riiki või ühiskonda ei ole kusagil, küll aga on inimõigused, võrdsus, vabadus ning rahu. Ja need on meil, eestlastel, praegu õnneks olemas. Hindame ja väärtustame seda! Seda enam, et meil on olemas vanaemad ja vanaisad, kes oskavad rääkida koledaid lugusid mitte nii väga ammustest aegadest…

20140408-7

 

About these ads
This entry was posted in Teater. Kino. Muusika. Ja muu. Bookmark the permalink.

One Response to Homme on laupäev, nii et on paras aeg minna kevadisse Kadrioru parki, Mikkeli muuseumisse ja Kadrioru kunstimuuseumisse. Kunila ja Maydell. Ja natuke ka muud

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s