Armastusest ja pulmadest. Stiilsetest pruutidest ja maitsekatest peigudest. Headest ideedest ja mõnusast inspiratsioonist

Mul on teist aastat järjest olnud võimalus teha koostööd Anne&Stiili pulmaeriga “Unistuste pulmad”. Kuigi ajakiri ise ilmus juba aprillli teises pooles, siis mina sain oma isikliku numbri kätte alles eile. Niisiis: hellitasin ennast täna hommikul sellega, et ärkasin teistest pisut varem, tegin omale tassi kuuma taimeteed, revideerisin pisut oma kommipeidukat (jah, mul on selline asi olemas) ning asusin selles mõnusas hommikuvaikuses ajakirja lugema. Ja üks mõte muudkui kasvas minu peas…

IMG_2172

Ajakirja kolme lookese tarvis vaatasin ma läbi suuuuuuuuuuuuuuuuure hulga fotosid kõige erinevamatest pulmadest ja sain üpriski hea ülevaate sellest, mis kohalikus pulmamaailmas toimub. Pulmaeri esimese numbri kallal töötades, oli ajakirja tegijatel materjali õige laialt käes, sest eelnevatel aastatel polnud sarnast ajakirja ilmunud ning seetõttu sai kasutada ka mitmeaastataguseid pulmasid ja fotosid. Pean tunnistama, et ajakirja teisele numbrile kaastööd tegema asudes oli mul väike hirm, et kas ainuüks eelmise aastaga ülesse pildistatud materjali seas on piisavalt palju head, mida ajakirja panna. Aga nagu välja tuli, siis on neid stiiliseid abiellujaid meil siin omajagu. Tundub, et üha rohkem paare soovib pulmadesse panustada ning pulmakaupade ja -teenuste valik läheb aasta-aastalt üha mitmekesisemaks ning kvaliteetsemaks.

Usun täiesti siiralt, et pulmapäev on senikaua korda läinud, kui kaks teineteist armastavat inimest on abiellu saanud astuda. Kõik ülejäänud toredad asjad nagu ilus kleit, vahva bänd või lõbus pidu, on selles päeva juures veel vaid lihtsalt boonuseks ja lisatasuks. Niisiis: pulmade ainus tegelik eesmärk on ju abielluda ning soovi korral seda sündmust endale oluliste inimestega vääriliselt tähistada. Pulmade eesmärk ei olegi olla mingiks stiilimaratoniks või moedemonstratsiooniks. Aga jah, mul on äraütlemata hea meel, et on tegelasi, kellel on viitsimist ja stiilitaju selle lisaboonuse nimel töötada ning kes suudavad oma pulmade näol luua ühe imekauni ja armastusega täidetud kunstiteose.

IMG_2212

Minu vaieldamatud lemmikud on paarid, kes ei kaota pulmade juures ära iseennast, vaid kujundavad pulmad ikka enda järgi. Samuti need, kes saavad aru, et pulmad ei võrdu uhke pruutkleidi ostmise ja kalli mõisahoone rentimisega. Õige atmosfääri ja vibe‘i loovad ikka läbimõeldud detailid ja armastus, mida pruutpaar teineteise vastu tunneb ja endast kiirgab. Samuti saavad minu heakskiidu need paarid, kes kõiksugustest pulmablogidest-portaalidest on küll inspiratsiooni kogunud, kuid on need ideed omas käekirjas ümber kirjutanud nii, et lõpptulemus ei mõju copy-paste’ina või juba kulunud klišeena. Pikka paid väärivad kindlasti need paarid, kes tõestavad, et ka väheste rahaliste vahenditega saab luua midagi väga ilusat, isikupärast ja meeldejäävat ning piiratud ressurssid ei võrdu automaatselt pulmadega külmas rahvamajas kuivanud  šnitslit süües ning halva muusika järgi tantsides.

Sel suvel abiellub minu üks kauaaegsemaid sõpru ühe fantastilise naisega ning pean tunnistama, et ma nii väga ootan neid pulmi. Mul on sügav kahtlus, et ka need pulmad saavad olema just minu maitsele: täis suurt ja küpset armastust, toredaid külalisi, maitsvat toitu, häid ideid ja läbimõeldud detaile. Nii et pulmahooaeg las alata! Ja toogu uus pulmahooaeg ohtralt materjali järgmise pulmaeri tarvis!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad mõtted | Leave a comment

Väikesed lapsed kõik magavad juba. Minagi magama jään. Head ööd autod, tuul, kiisud ja tuba. Unes teid, unes teid kindlasti näen. Amiki Children ja kõik need hunnitud unekostüümid

On äraütlemata kasulik, kui Sul on änksa sõbranje, kellel on übernunnu poeg, keda fotokaamera lausa armastab ja kes teeb modellitööd lahedale eesti päritolu laste uneriiete tootjale. Just täpselt tänu ühele sellisele sõbrannale, H-le, sain mina lähemalt tuttavaks Amiki Childreniga.

20150501-2

Amiki Children toodab imearmsaid, pehmeid ja mugavaid unekostüüme nii väikestele tüdrukutele kui ka poisikluttidele. Mina šoppasin Amiki Childreni veebipoes allahindluse ajal ja soetasin K-le ilusate unenägude tarvis Hugo-nimelise pidžaama ja lisaks veel Fredi-nimelised triibulised pidžaamapüksid. K2 peab enda ilusat öösärki veel aga pisut ootama, sest Amiki Childreni öörõivad on mõeldud pisut suurematele lastele ehk siis vanusele 2-10 aastat.

20140501-1

20150501-3

Ja nagu sellistel puhkudel ikka, ei saa ma kiitmata jätta Amiki Childreni visuaalset poolt ja tõika, et lisaks toodete kenale disainile ja kvaliteedile on panustatud ka detailidesse nagu korralikud tootefotod (fotograafiks on olnud fotovõlur Katrina Tang) ja armas pakend.

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Väikesesse riidekappi | Leave a comment

Ma olen nii rõõmus! Ja ma räägin suure heameelega ka Sulle, miks ma nii rõõmus olen. Anu Samarüütel ja Couture Girlsid

Mu õnnestus endale soetada kaks überkihvti Anu Samarüütli moejoonistust Couture Girlside sarjast. Asjaolude kokkulangemise tõttu ei saanud ma oma silmarõõme aga kohe kätte, vaid viimased poolteist kuud oli mu iluskallisarmas H nõus neid lahkesti enda juures võõrustama. Aga nüüd lõpuks on nad minu minu juures ja live´is oma lihtsuses veel ilusamad, ägedamad ja stiilsemad, kui ma arvanud olin. Kolmesõnaga: ma olen paduvaimustuses!

20150419-2

Plaanin illustratsioonid kunagi garderoobi ülesse riputada, ent hetkel püüan välja mõelda, kas otsida neile vääriline kohta magamistoas või panna nad hoopis elutuba kaunistama. Rasked valikud, rasked valikud…

20150419_AnuSamaruutel ja Couture Girls 20150419-3

Muideks, Anu Samarüütlil on lähiajal valmimas ka lahedad kollaaž-tehnikas moeillustratsioonid.  Ja kui Sa nüüd pakud, et ma tahaksin mõnda neist endalegi koju ilutsema tuua, siis Sa oled üks äraütemata tubli blogilugeja ja Sul on tuline õigus! Otse loomulikult tahaksin!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Teater. Kino. Muusika. Ja muu, Tuppa | 2 Comments

Ava oma riidekapi uksed, sorteeri pesusahtit ja tõsta kingakarbid riiulitelt alla. Psühhoanalüüsi DIY 2015

Herr Freud noogutaks kindlasti usinasti kaasa, kui ütlen, et üks daam ei vaja psühhoanalüüsiks pehmeid sohvasid, Rorschachi teste ega kõrgelt haritud psühholooge. Piisab vaid, kui daam enda riidekapi ukse lahti teeb ja seal natuke ringi vaadab. See väike salamaailm nende kleitide ja kingade ja kõrvarõngaste vahel pajatab nii mõndagi oma omaniku kohta. Iseküsimus on muidugi, mida kogu selle teadmisega peale hakata…

20150410-1

Selleaastane kevadine riidekapi revideerimine ehk kodukootud psühhoanalüüs on minul nüüdseks igatahes tehtud ja tulemused on järgmised:

 Kõigi heade kavatsuste kiuste patustan ma endiselt kiirmoega. Hindan kõrgelt läbimõeldud tarbimist ning oskust ühte ja sama rõivaeset sajal erineval moel välja kanda. Daamid, kes seda kunsti oskuslikult valdavad, saavad minu silmis alati medali rinda ja esikohakarika kätte. Tõtt öelda püüan ka ise üks sellistest daamidest olla. Siiski annan endale aru, et musta vööd ma sellel spordialal vististi kunagi ei saa. Kuigi aasta aastalt püüan üha rohkem oma ostud läbi mõelda ja panustada kvaliteeti mitte kvantiteeti, siis olen endiselt ka eeskujulik kiirmoe tarbija. Seda ennekõike kahel põhjusel.

Esiteks: hunnitust väljanägemisest hoolimata pole disainerrõivas või eritellimusel valminud rätsepatöö võlumaterjalist ja sarnaselt kiirmoele allub ka see füüsikaseadustele. Kvaliteetne rõivas või jalanõu kastab küll kordades ja kordades kauem kui mõni tema kiirmoeketist ostetud odavam kolleeg, ent selge on see, et kümme aastat jutti Sa ühe ja sama palituga ei käi. Olgu see kangas kuitahes kvaliteetne ja juurdelõikustöö kuitahes peen, kui mõnda eset  24/7 kanda, siis hakkab see ikka ühel ilusal päikeselisel ning muidu toredal päeval kulumismärke ülesse näitama. Ja ma kahtlustan, et see ilus päikeseline ning muidu tore päev koidab ikka palju-palju varem kui kümne aasta pärast. Samas, kui oma rätsepapalitut vaid aeg-ajalt kanda – näiteks vaheldusmisi mõnede H&M-st ostetud vähem kvaliteetsete mantlitega –  siis jah, see kestabki aastakümneid ja on oma kõrgemat hinda küllaga väärt.

Teiseks:  ma olen naine. Seega ma olen edev ja ma tahan vaheldust. Tean-tean, selline mõtlemine ongi kõige kurja juur ja meie tarbimisühiskonna heroiin, aga… Süda tahab, mida silmad näevad. Ja silmad näevad tihti mõnes kiirmoeketis mõnda kena seelikut või änksat jakki. Tean juba ette, et tegemist on vaid ühe hooaja hitiga ning ma isegi ei hellita lootust, et võiksin seda jakki järgnevad 20 aastat kanda ja selle siis suurepärases vintage condition’is edasi päranda. Erinevalt näiteks mu hunnitust Pungitsa mantlist, mille ma kavatsen küll tulevikus kui ühe väärtusliku vintage-eksemplari oma tütrele kinkida.

Mul on muuseas ka väike nipp, kuidas ületarbimise pärast süümepiinades vaevlevat südant (ja rahakotti) rahustada.  Nimelt lohutan ennast mõttega, et tegelikult on mul ju riidekapis ka päris arvestatav hulk “eakaid” või teise ringi rõivaid. Pikaajalised suhted oma riitega ja taaskasutus on minu indulgents, mis ilmselt mitte küll selles, aga ehk mõnes paralleeluniversumis vabandab ja lunastab mu kiirmoetarbimist.

Kahtlustan, et mul on mõnede oma riietega natuke ebaterve emotsionaalne side tekkinud. Jah, on rõivaid, mida ma kappi revideerides külma südamega uuskasutuskeskusesse viin või kusagil komisjonipoes rahaks loodan teha. Ent siis on jälle need kleidid-mantlid-kingad, mille äraandmist mu süda küll üle ei elaks. Mul seostub paljude riietega mingi lugu või emotsioon või mälestus. Ma võiksin vabalt omale fotoalbumite kõrvale riidealbumid teha ja siis kunagi uhkusega lastelastele neid albumeid näidata ja rääkida: “Vot, selle punase kleidiga siin on mul üks vahva lugu jututstada…” või “Oi, nende teksadega käis vanaema esimest korda vanaisaga kohtamas”. 

Kusjuures: ma ei ole muidu koguja tüüpi inimene. Mulle meeldivad puhtad pinnad ja mulle ei meeldi elada asjade keskel, mida ma tegelikkuses ei kasuta ega vaja. Aga võibolla ei meeldigi mulle teisi asju koguda just seepärast, et muidu ei oleks mul aega ega ruumi koguda kõiki neid emotsionaalselt laetud rõivatükke (või hunnitut portselani*)…

Ma olen plisseerist sõltuvuses. Mul on päris arvestatav kogus plisseeritud rõivaesemeid ning alati kui ma kusagil plisseeri näen, tahaksin seda koledasti selga proovida või – mis veel parem – endaga igaveseks ajaks igavesti koju kaasa tuua. Plisseer on nagu üks suur ja siiras kompliment, mis võlub mulle naeratuse näole, paneb mind ennast imeilusana tundma ja lisab boonusena veel ka sületäie enesekindlust juurde.

20150410-3

Mulle meeldib Eesti disain. Kodumaine kunst ja käsitöö on mulle kuidagi eriliselt meeltmööda ja sümpaatne. Valik on meil siin lai ja andekaid tegijaid küllaga.  Kusjuures: maailma mastaabis on Eesti disain ju tõeline rariteet: iga teine daam võib (vuhvel-)Gucci kotiga ringi patseerida, aga kui paljud nendest daamidest võivad näiteks Kadri Kruusi ägeda nahkkotiga eputada? Tõenäoliselt mitte just paljud!

Ma jumaldan vintage’it. Korralik vintage‘ kleit on tõeline aare ja ma olen suure rõõmuga valmis nende diivade nõudlikku käitumist taluma, kandes kombineesid, vedades neid keemilise puhastuse vahet või pestes neid oma uneajast õhtuti õrnalt ja suure armastusega külmas vees.

1:0 ebapraktilisuse kasuks. Praktiliste asjade ostmisel on mind kordades lihtsam kõrge hinnaga ära ehmatada kui ebapraktiliste, ent see-eest ilusate asjade ostmisel. Ma olen nõus pikemalt mõtlemata välja käima suuremaid summasid mõne kingapaari või kleidi eest, kuigi tean, et leian neile vaid haruharva rakendust. Samas kipun senti sõrmede vahel veeretama praktiliste riideesemete, nagu talvejope või spordirõivad, ostmisel. Seda ka hoolimata teadmisest, et sooja sulejope näol leian omale truu sõbra pikkadeks pikkadeks aastateks ja veedan temaga kokkuvõttes väga palju aega koos.

Njah, kui ma suudan oma kiirmoe tarbimisele või riiete fetišeerimisele mingigi vabanduse välja mõelda, siis selline ebapraktilisus mulle enda juures kohe üldse ei sümpatiseeri ning ma ei kavatsegi seda kuidagi õigustama hakata. Ma lihtsalt loodan, et ühel päeval kasvan ka mina suureks ja hakkan praktiliselt mõtlema: ostan omale korraliku sulejope ning jätan hoopis need absurdelt kõrged ja veel absurdema hinnaga samsist stiletod rahuliku südamega poeriiulile.

Mulle meeldivad mustrid. Igasugused mustrid. Tartan, erinevad geomeetrilised mustrid, lillelised mustrid, loomadega kaunistet mustrid, neerukujulised mustrid, hanejalamustrid, heerigasabamustrid, art deco‘likud mustrid, toile’i mustrid jne. Nii nagu plisseerigagi hakkab mu süda netti mustrilist rõivast nähes kiiremini taguma ja mind valdab vastupandamatu soov see kaunitar endaga ühes võtta…

Riidekapis valitseb endiselt kleitide ja poolmantlite ülemvõim. Kuigi möönan, et külmal ajal lastega kärutamine on minu kannan-meeleldi-teksaseid-lihaseid jõudsalt kasvatanud, pean ennast siiski eeskujulikuks kleidikandjaks. Aga mul on kaks sõbrannat, kes on minust veelgi pühendunumad kleidi-inimesed  ja veelgi kehvemad püksikandjad. Niisiis: nende kahe daami kõrval tundun mina ikka tõelise kleidi-amatöörina.

Hea uudis on aga see, et tandemkäru ja kehv suusailm poolmantlite kandmist ei takista. Nii et selles kategoorias olen ma endiselt raskekaallane ja võistlen kuldmedali nimel.

20150410-4

Oeh, ma arvan, et nüüd sai vist olulisim kirja pandud ning selleks korraks võib riidekapi sisekaemusele punkti panna. Ja kuigi nii mõnigi kodanik võiks selle pika jutu peale õlgu kehitada, siis olen kindel, et suurem osa teist tunnevad (vähemalt osaliselt) minuga praegu hingesugulust. Kes kogub plisseeri asemel teksaseid, kes fännab mustrite asemel punast värvi ja kes kogub kleitide asemel platvormkingi. Igal ühel meist on ju omad – tohutult ilusad ja absoluutselt vastupandamatud – luukered kapis. Või mis?

 

*Aga see on juba üks teine fetiš, millest räägime juba mõnel teisel korral…

Posted in Ilusad asjad, Riidekappi | 8 Comments

Tartus tasub käia. Sealt saab väga ilusaid asju. Anu Kaelussoo putukapross

Eelmine nädal oli üks väga tore nädal! Sinna mahtus sooja kevadpäikest ja kirjusid liblikaid, draakonite kontsert ja mõnusaid maitseelamusi, inspireerivaid kohtumisi nii ammuste sõprade kui uute tuttavatega. Magusaid kingitusi ja ägedat (Lõuna-)Eesti disaini. Ja seda viimast ma Sulle kohe demonstreeringi.

20150323-4

Anu Kaelussoo teeb kõige muu ilusa ning ägeda kõrval ka kifte ja absoluutselt võrratute värvidega putukaprosse. Nüüd, Tartut väisates, sain ma lõpuks ühe armsa rohelise mardika ka endaga koju kaasa tuua. Mul oli esialgu plaan prossi alles kevadel esimeste kleidi-ilmadega ekspluateerima hakata, aga kannatamatu nagu ma olen, pistsin prossi – noh, niisama proovimise mõttes – juba oma marjakarva mantlile rinda ning käisin linna peal kekutamas.

20150323-2

Oh, ja kas ma juba ütlesin, kui väga mulle meeldivad Anu läbimõeldud detailid ja lihvitud viimistlus. See muudab selle pisikese prossi kuidagi… mhhmmm… ma otsin nüüd õigeid sõnu… mõnusalt noobliks.

20150323-3

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 6 Comments

Aus ülestunnistus: olen juba mõnda aega kevadega tiiba ripsutanud ning villaste sokkida asemel omale sitsikleite ja kingakesi kokku varunud. Mango fantastilist värvi madalad kingad

Ja nii ongi. Mind on tabanud absoluutne huvipuudus villaste kampsunite ja soojade vammuste vastu. Tahan kevadet! Tahan valgust! Tahan sooja! Ja tahan hunnituid kingakesi!

Just nendest viimastest ma tahangi Sulle kohe rääkida…

20150303-1

Ma olen väga edukalt võimeline kasvõi läbi une ja kinniseotud kätega endale paari totaalselt ebapraktilisi, kuid läbinisti hunnituid kontsakingi ostma. Seevastu on praktiliste madalate jalanõude väljavalimine mulle tihti paras peavalu. Lisaks mugavusele peavad madalad kingad-saapad veel ju ka ilusad olema. Ja soovitatavalt siiski väikese kontsaosaga, sest päris madalad jalanõud kipuvad  mu (kontsadega hellitatud?) jalakesi liigselt väsitama.

20150303-2

Aga seda pirakam on minu rõõm, kui ma siis mõne sellise kingapaari kusagilt lõpuks leian. Seekord  osutus tõotatud maaks Mango pood, kus mu silmad neid kenasid madalaid kingakesi märkasid. See intensiivne korallivärv võitis kohe mu südame ja teadsin, et mul ripub kodus riidekapis õige mitu kleiti-seelikut, millega see imeilus toon ideaalselt kokku sobiks. Niisiis: kingakesi jalga proovides oli mul peas vaid üks mõte:”Palun olge mugavad! Palun olge mugavad! Palun olge mugavad!” Ja nad olidki!

Bliss!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 4 Comments

On pühapäevahommikuste kultuuriuudiste aeg. Pop Art Designs EMMA-s

Kohusetundliku kodanikuna valin Riigikogu ning pean vajalikuks Sind informeerida, et parasjagu on EMMA-s (Espoo Museum of Modern Art) üleval überänksa näitus popkunstist nimega Pop Art Design.

IMG_3244

Mulle see näitus meeldis! Võib-olla süüdistaksin oma vaimustuses muidu lihtsalt enda nõrkust popkunsti ja lowbrow kunsti vastu, aga kuna T a.k.a Liivima Kõige Kurjem Kunstikriitik kiitis ka näituse heaks, siis ilmselt ongi tegemist ühe väga hea näitusega.

Näitusel saab teiste seas näha näiteks Warholi, Hamiltoni, Eameside ja Saint Phalle’i loomingut, aga ka popkunstist mõjutatud Soome kunstnike teoseid. Pop Art Design on EMMA-s avatud kuni 10. maini.

P.S Lapsevanemana jagan veel siseinfot, et  Pop Art Design’i väljapanekut võib julgelt ka koos lastega vaatama minna. Seda põhjustel, et näitus on popkunstile kohaselt värviline ning visuaalselt väga mänguline ja köitev. Seda isegi siis, kui  väike vaataja teoste alltekstidest veel aru ei saa. Kui välja arvata väikesed ringijooksmised ja naissoost kaaskülastajate võlulimine, siis vaatas 2,5-aastane K näituse algusest lõpuni – koos vanemate poolsete selgitavate juttudega – suure huviga läbi.  Samuti asub EMMA-ga samas WeeGee näitusekeskuses  mänguasjamuuseum, mille hilisema külastamisega saab pisipõnne päris edukalt ära osta ja koostööle meelitada-keelitada. Vot.

Posted in Teater. Kino. Muusika. Ja muu | 2 Comments

Kallis Rahva Raamat, palun maksa oma ostujuhile üks pirakas boonus. Tal on endiselt hea maitse, ta teeb tublit tööd ja ta hindab Koonsi! Jeff Koonsi mõnusalt suur värvi-ise-poster

Ja Kuu Töötaja tiitel läheb… (trummipõrin)… Rahva Raamatu ostujuhile.

Öfkoors!

20150223-3

Lugu järgmine: K voodi on lükatud ühe tühja valge seina äärde. See valge sein on isegi minule, paadunud valge värvi ja tühjade pindade asutajale, liigagi suur ja tühi tundunud. Seega olen umbes-täpselt aasta võtnud hoogu, et seesinane sein kõige erinevamaid tegelasi täis joonistada. Noh, et oleks lapsesõbralikum ja oleks ilusam vaadata ja et K saaks siis oma soovide kohaselt seda värvida või uute tegelastega täiendada.

Mnjah, umbes-täpselt aasta… Igatahes hakkas kogu see asi juba vaikselt piinlikuks muutuma… Kuud möödusid… Sein seisis endiselt valge… K-l polnud midagi täiendada ega värvidega täita… Mina võtsin projekti tegemiseks aga muudkui hoogu ja hoogu ja hoogu…

Aga ilmselt andis Rahva Raamtu ostujuhi kuues meel märku, et meil on kodus suurem kriis käsil ning tellis poe valikusse portsu änksasid värvi-ise-stiilis postereid. Noh, et kui pereema ise ei saa hakkama, siis tuuakse näiteks sellised suurmeistrid nagu Jeff Koons appi. Igatahes oli minu rõõm piiritu, kui ma Rahva Raamatus Jeff Koonsi joonistustega ehitud värvi-ise-posterit nägin. Päev oli kohe tehtud ja tuju hea.

Posteri seinale riputamisega saime lõpuks ka selle suure roosa elevandi nimega Laisk-emme-kes-pole-ikka-veel-oma-lapsele-pilte-seinale-joonistatud oma toast välja aetud. Või noh, kui just mitte päris toast välja aetud, siis vähemalt vaikselt toanurka kössitama saadetud.

20150223-7

 

Tõe huvides tunnistan, et poster seal seinal on ikka ennekõike minu rõõmuks ja käeosavuse harjutamiseks. K huvi piirdus esimesel päeval paari tegelase värvimisega ja mõne eriti pika  joone tõmbamisega üle terve plakati (jah, ma olen ka varem tähendanud tema pollocklikku soovi kasutatada suuri pindu). Minu värvimisrõõm pole aga veel tänaseni otsa saanud ja nii olengi mina see, kes õhtuti, pliiatsitops nina ees, plakatit värvib. Oooo, ja milline teraapia see on!  20150223-4

Rahva Raamatus on veel ka mitmesuguseid teisi sama sarja plakateid saadaval. Uudistada võib neid näiteks siit. Igaks juhuks hoiatan, et plakati pind on libedavõitu ja pliiatsitega värvimine on seetõttu pisut raskendatud, sest värvid ei jää nii kergesti pinnale ning lõpptulemus ei jää nii kirgas kui matil pinnal.

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tuppa | 4 Comments