Tartus tasub käia. Sealt saab väga ilusaid asju. Anu Kaelussoo putukapross

Eelmine nädal oli üks väga tore nädal! Sinna mahtus sooja kevadpäikest ja kirjusid liblikaid, draakonite kontsert ja mõnusaid maitseelamusi, inspireerivaid kohtumisi nii ammuste sõprade kui uute tuttavatega. Magusaid kingitusi ja ägedat (Lõuna-)Eesti disaini. Ja seda viimast ma Sulle kohe demonstreeringi.

20150323-4

Anu Kaelussoo teeb kõige muu ilusa ning ägeda kõrval ka kifte ja absoluutselt võrratute värvidega putukaprosse. Nüüd, Tartut väisates, sain ma lõpuks ühe armsa rohelise mardika ka endaga koju kaasa tuua. Mul oli esialgu plaan prossi alles kevadel esimeste kleidi-ilmadega ekspluateerima hakata, aga kannatamatu nagu ma olen, pistsin prossi – noh, niisama proovimise mõttes – juba oma marjakarva mantlile rinda ning käisin linna peal kekutamas.

20150323-2

Oh, ja kas ma juba ütlesin, kui väga mulle meeldivad Anu läbimõeldud detailid ja lihvitud viimistlus. See muudab selle pisikese prossi kuidagi… mhhmmm… ma otsin nüüd õigeid sõnu… mõnusalt noobliks.

20150323-3

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 2 Comments

Aus ülestunnistus: olen juba mõnda aega kevadega tiiba ripsutanud ning villaste sokkida asemel omale sitsikleite ja kingakesi kokku varunud. Mango fantastilist värvi madalad kingad

Ja nii ongi. Mind on tabanud absoluutne huvipuudus villaste kampsunite ja soojade vammuste vastu. Tahan kevadet! Tahan valgust! Tahan sooja! Ja tahan hunnituid kingakesi!

Just nendest viimastest ma tahangi Sulle kohe rääkida…

20150303-1

Ma olen väga edukalt võimeline kasvõi läbi une ja kinniseotud kätega endale paari totaalselt ebapraktilisi, kuid läbinisti hunnituid kontsakingi ostma. Seevastu on praktiliste madalate jalanõude väljavalimine mulle tihti paras peavalu. Lisaks mugavusele peavad madalad kingad-saapad veel ju ka ilusad olema. Ja soovitatavalt siiski väikese kontsaosaga, sest päris madalad jalanõud kipuvad  mu (kontsadega hellitatud?) jalakesi liigselt väsitama.

20150303-2

Aga seda pirakam on minu rõõm, kui ma siis mõne sellise kingapaari kusagilt lõpuks leian. Seekord  osutus tõotatud maaks Mango pood, kus mu silmad neid kenasid madalaid kingakesi märkasid. See intensiivne korallivärv võitis kohe mu südame ja teadsin, et mul ripub kodus riidekapis õige mitu kleiti-seelikut, millega see imeilus toon ideaalselt kokku sobiks. Niisiis: kingakesi jalga proovides oli mul peas vaid üks mõte:”Palun olge mugavad! Palun olge mugavad! Palun olge mugavad!” Ja nad olidki!

Bliss!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 4 Comments

On pühapäevahommikuste kultuuriuudiste aeg. Pop Art Designs EMMA-s

Kohusetundliku kodanikuna valin Riigikogu ning pean vajalikuks Sind informeerida, et parasjagu on EMMA-s (Espoo Museum of Modern Art) üleval überänksa näitus popkunstist nimega Pop Art Design.

IMG_3244

Mulle see näitus meeldis! Võib-olla süüdistaksin oma vaimustuses muidu lihtsalt enda nõrkust popkunsti ja lowbrow kunsti vastu, aga kuna T a.k.a Liivima Kõige Kurjem Kunstikriitik kiitis ka näituse heaks, siis ilmselt ongi tegemist ühe väga hea näitusega.

Näitusel saab teiste seas näha näiteks Warholi, Hamiltoni, Eameside ja Saint Phalle’i loomingut, aga ka popkunstist mõjutatud Soome kunstnike teoseid. Pop Art Design on EMMA-s avatud kuni 10. maini.

P.S Lapsevanemana jagan veel siseinfot, et  Pop Art Design’i väljapanekut võib julgelt ka koos lastega vaatama minna. Seda põhjustel, et näitus on popkunstile kohaselt värviline ning visuaalselt väga mänguline ja köitev. Seda isegi siis, kui  väike vaataja teoste alltekstidest veel aru ei saa. Kui välja arvata väikesed ringijooksmised ja naissoost kaaskülastajate võlulimine, siis vaatas 2,5-aastane K näituse algusest lõpuni – koos vanemate poolsete selgitavate juttudega – suure huviga läbi.  Samuti asub EMMA-ga samas WeeGee näitusekeskuses  mänguasjamuuseum, mille hilisema külastamisega saab pisipõnne päris edukalt ära osta ja koostööle meelitada-keelitada. Vot.

Posted in Teater. Kino. Muusika. Ja muu | 2 Comments

Kallis Rahva Raamat, palun maksa oma ostujuhile üks pirakas boonus. Tal on endiselt hea maitse, ta teeb tublit tööd ja ta hindab Koonsi! Jeff Koonsi mõnusalt suur värvi-ise-poster

Ja Kuu Töötaja tiitel läheb… (trummipõrin)… Rahva Raamatu ostujuhile.

Öfkoors!

20150223-3

Lugu järgmine: K voodi on lükatud ühe tühja valge seina äärde. See valge sein on isegi minule, paadunud valge värvi ja tühjade pindade asutajale, liigagi suur ja tühi tundunud. Seega olen umbes-täpselt aasta võtnud hoogu, et seesinane sein kõige erinevamaid tegelasi täis joonistada. Noh, et oleks lapsesõbralikum ja oleks ilusam vaadata ja et K saaks siis oma soovide kohaselt seda värvida või uute tegelastega täiendada.

Mnjah, umbes-täpselt aasta… Igatahes hakkas kogu see asi juba vaikselt piinlikuks muutuma… Kuud möödusid… Sein seisis endiselt valge… K-l polnud midagi täiendada ega värvidega täita… Mina võtsin projekti tegemiseks aga muudkui hoogu ja hoogu ja hoogu…

Aga ilmselt andis Rahva Raamtu ostujuhi kuues meel märku, et meil on kodus suurem kriis käsil ning tellis poe valikusse portsu änksasid värvi-ise-stiilis postereid. Noh, et kui pereema ise ei saa hakkama, siis tuuakse näiteks sellised suurmeistrid nagu Jeff Koons appi. Igatahes oli minu rõõm piiritu, kui ma Rahva Raamatus Jeff Koonsi joonistustega ehitud värvi-ise-posterit nägin. Päev oli kohe tehtud ja tuju hea.

Posteri seinale riputamisega saime lõpuks ka selle suure roosa elevandi nimega Laisk-emme-kes-pole-ikka-veel-oma-lapsele-pilte-seinale-joonistatud oma toast välja aetud. Või noh, kui just mitte päris toast välja aetud, siis vähemalt vaikselt toanurka kössitama saadetud.

20150223-7

 

Tõe huvides tunnistan, et poster seal seinal on ikka ennekõike minu rõõmuks ja käeosavuse harjutamiseks. K huvi piirdus esimesel päeval paari tegelase värvimisega ja mõne eriti pika  joone tõmbamisega üle terve plakati (jah, ma olen ka varem tähendanud tema pollocklikku soovi kasutatada suuri pindu). Minu värvimisrõõm pole aga veel tänaseni otsa saanud ja nii olengi mina see, kes õhtuti, pliiatsitops nina ees, plakatit värvib. Oooo, ja milline teraapia see on!  20150223-4

Rahva Raamatus on veel ka mitmesuguseid teisi sama sarja plakateid saadaval. Uudistada võib neid näiteks siit. Igaks juhuks hoiatan, et plakati pind on libedavõitu ja pliiatsitega värvimine on seetõttu pisut raskendatud, sest värvid ei jää nii kergesti pinnale ning lõpptulemus ei jää nii kirgas kui matil pinnal.

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tuppa | 4 Comments

Ma ei eksi, kui ütlen, et need on ühed äraütlemata maitsvad pirukad. Minu seenepirukad

Proloog: see postitus on võlgade klaarimine kõigi nende toredate inimestega, kellega ma olen lahkelt lubanud oma seenepirukaretsepti jagada, ülesse kirjutada või meili peale saata. Aga pole seda senimaani veel ühel, teisel või neljasaja kuuekümne seitsmendal põhjusel teinud. Täna püüan ma igatahes parem inimene olla…

2015021-4

See retsept pole minu jaoks pelgalt grammid, detsiliitrid ja teelusikatäied. See on pärandus. Minu vanaemalt. Mälestused nendest õhtutest, kui vanaemaga koos tema halvasti valgustatud köögis seenepirukaid tegime, on minu jaoks väga-väga kallid. Pärast vanaema lahkumist on nendesinaste pirukate küpsetamine minu jaoks üheks viisiks, kuidas hoida meie kodus traditsioone ja juurutada peretunnet. Näiteks küpsetan seenepirukaid alati T ja K sünnipäevaks ning jõulupühade ajal (noh, ja lisaks kõigil nendel ülejäänud kordadel aastas, kui kõht ja maitsemeeled millegi eriti hea järele himustavad). Minu jaoks elavad armsad inimesed edasi just sellistes väikestes asjades nagu mõni kooslauldud viisijupp või edasi antud kirg ristsõnade vastu või kollakale paberitükile kirjutatud pirukaretsept. Kodu ongi ju seal, kus on süda. Ja traditsioonid!

Aga enne veel, kui seenepirukaid saab tegema hakata, on tarvis seenejahil käia. Ja seenel käisime me vanaemaga palju. Ja seenel käin ma ka täna palju. Nüüd juba koos oma lastega (või siis suure kõhuga, kuhu parasjagu mõni laps on peidetud). Vanaema armastas seeni soolata. Mina see-eest olen kehva soolaja ja kasutan seente säilitamiseks hoopis külmutamist. See käib nii: metsast tulles puhastan ja kupatan seened korralikult ära. Seejärel hakin seened väikesteks tükkideks ning praen kergelt või sees läbi. Jahtunud segu pistan säilituskarpidesse, kleebin vajalike andmetega sildikese karbile ning pagendan seejärel karbi sügavkülma. Seenepirukate valmistamiseks piisab siis vaid sellest, et vajalik hulk seenekarpe külmikust välja tõsta ning nende sisu koos singi ja sibulaga pannile panna.

20150215-5

Seenepirukad

Tainas

4 kl jahu

150 g võid

1 kl piima

25 g pärmi

2 tl suhkrut

1 tl soola

Täidis

Seeni (riisikad ja pilvikud on imetabane kombo)

Sinki

Sibulat

Muna

Killuke võid praadimiseks

Soola ja pipart maitsestamiseks

Mulle meeldib, kui pirukatel on kõht täidisest ikka korralikult punnis, st minul kulub retseptis antud tainakoguse kohta u 800 g täidist. Sügiseti, kui pilvikud-riisikad on metsas vabalt kätte saadavad, siis on pirukad seenetäidisest pungil. Mida enam kevade poole (loe: mida väiksemaks on mu seenetagavarad jäänud) seda tagasihoidlikumalt on seened pirukas esindatud ja seda enam tükib esile suitsune maasingi maik.

Kusjuures: juhuks, kui Sul parasjagu seeni käepärast ei ole või pole Sa lihtsalt suurem asi seenesööja, siis tea, et kui seened sootuks välja jätta, siis saab sellesinase retsepti järgi ka imemaitsvaid singipirukaid teha.

Valmistamine

Alustuseks kallan suurde kaussi jahu. Seejärel hakin külma või kuubikuteks ja lisan jahule. Näpin sõrmedega kiiresti või ning jahu ühtlaseks massiks.

Lisan tassi pärmi ja suhkru ning segan kuni pärm on sulanud. Lisan pärmivedelikule soola. Seejärel kallan pärmisegu piima hulka ning segan kergelt läbi. Nüüd kallan segu tasapisi jahule seltsiks, ise samal ajal tainast teise käega segades-sõtkudes. Lõpetuseks sõtkun tainast suure hoole ja armastusega. Moodustan käte vahel tainast kena pallikese ja pistan selle kaussi puhta räti alla. Lasen tainal toatemperatuuril umbes tunnikeseks kerkida.

Vahepeal hakin sibula väikesteks tükkideks ning praen seda, kuni sibul muutub kergelt klaasijaks. Lisan peeneks hakitud singi ning praen veel natuke. Päris lõpus lisan seened ning lasen segul veel vaid põgusalt pannil sõbruneda. Tõstan panni pliidilt ja lasen sel jahtuda.

Selleks ajaks peaks rätiku all puhkav tainas juba kenasti kerkinud olema ning võibki pirukaid tegema asuda. Lõikan tainapalli kuueks enam-vähem võrdseks sektoriks. Tõstan ühe sektori välja, püüan sellest moodustada kena pallikese ning selle pallikese siis võimalikult ühtlaseks ringiks rullida. Mulle isiklikult meeldib õhem tainas, seega rullin tainast kohe eriti eeskujulikult. Seejärel lõikan tekkinud ringi kaheksaks sektoriks.

20150215-1

Tõstan igale sektori laiemale osale korraliku lusikatäie täidist ning keeran siis piruka, alustades laiemast osast, kenasti kokku. Tõstan piruka küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Toimin sarnaselt ka kõigi ülejäänud taina sektoritega.

20150215-2

Klopin tassis muna segamini ja pintseldan kõik pirukad munaseguga kokku. Seejärel rändavad pirukad eelsoojendatud ahju. Kraade võiks sel ajal ahjus olla 180 C. Pirukatel kulub valmimiseks u 15-20 minutit. Selle ajaga on pirukad mõnusalt pontsakaks kerkinud ja pealt kaunilt kuldseks küpsenud. 

20150215-3

Pirukaid saab ka ette valmis teha, sügavkülma hoiule panna ning siis sobival ajal lihtsalt ahju pista. Külmutatud pirukad tahavad ahjus natuke kauem olla, seega arvesta u 30-minutilise küpsetamisajaga.

Niisiis: mõnusat pirukate tegemist ja söömist!

20150215-8

Posted in Maitsvad asjad | 10 Comments

Veebruarikuu lemmik – Handful/Käeulatuses

Veebruarikuu lugemissoovitus: “Handful/Käeulatuses”; Tanel Veenre

20150213-1

Kuigi veebruarikuu pole omadega veel poole pealegi jõudnud, võin raudpoltterasplaatinumkindlalt öelda, et selle kuu lemmikraamat on mul juba leitud – “Handful/Käeulatuses”!

20150213-6

“Handful/Käeulatuses” on isemoodi ehtepäevik, täis pilte ja mõtteid. Kena vaadata. Huvitav lugeda. See on autori imeilus ja aupaklik kummardus oma loomingule. Ja lugejana-vaatlejana ei jäägi muud üle, kui ka ise – suur imetlus ja lugupidamine silmis – kaasa kummardada.

See on just sedasorti raamat, mida tasub aeg-ajalt riiulilt kätte võtta, uuesti sirvida ning nagu võluväel on tuju neli korda parem ning pea inspiratsioonist ja headest mõtetest tulvil.

20150213-2 20150213-3 20150213-8 20150213-7

P.S. Lahedamat kaanekujundust annab välja mõelda, kas pole?

20150213-4

 

Posted in Raamatud. Need head ja veel paremad | Leave a comment

Kui Liivimaal korraldataks meistrivõistlused selgitamaks välja kõige kehvem mustade kingade kandja, siis tuleksin selle võistlusel kindlasti medalikohale. Mine tea, ehk tooksin isegi kuldmedali koju…

IMG_1630

Jah, mul on küll omajagu kingi, aga väga vähesed neist on üdini musta värvi ja need vähesedki on suurema osa ajast tööta. Miks, küsid Sa? Ma ei tea! Värvilised või mustriga jalanõud tunduvad mulle pahatihti huvitavamad ning kipun enne nendega sõprust sobitama kui musta värvi kingade-saabastega.* Aga on kohti ja üritusi ja kleite ja tujusid, mis lausa nõuavad hunnituid musti kingakesi. Soovitavalt väikese vimpkaga. Ja H&M-i inimesed teavad seda. Targad inimesed, mis muud!

20150127-3

Kingad – H&M

* Kui on õige must kingake, siis on mu armastus tema vastu siiras ja igavene. Näiteks enda keskkooli lõpetamiseks ostetud ja peenete nahkpaeltega ümber pahkluu seotavaid musti kingakesi vaatan ma ka täna, peaaegu 12 aastat hiljem, ikka armastava ja imetleva pilguga. Ja oi, kuidas mu jalakesed rõõmustavad, kui nad nendesse hunnitutesse kingakestesse peita!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | 2 Comments

Reede on tore päev, kas pole! Ja toredal päeval räägime toredatest asjadest. Nagu näiteks kenadest vaasidest. Minu uus ja nägus vaas Anno sarjast

Ma olen oma majapidamises puudust tundnud ühest nägusast statement-vaasist Noh, tead ju küll, sellisest, millel oleks iseloomu, mis oleks parajalt suur ja püüaks pilku ning samas oleks sedavõrd universaalne, et seda annaks kõige erinevamate asjadega kenasti kokku sobitada.

IMG_1071

Ma ei saa eitada, et olen selliseid vaase ka siin-seal disainipoodides kohanud, aga kahjuks on nende hind vastikult kõrge olnud, mistõttu pole ma lihtsalt raatsinud ühtegi neist endale osta. Aga mõni aeg tagasi leidsin ühe täitsa asjaliku vaasi Anno sarjast, mida müüb Kodin1. Klaasist vaas on suht-koht suur ja mõnusalt tahumatu vormiga. Selle maalähedane helepruun värv on aga vägagi pretsensioonitu, nii et sellega annab kenasti interjööris mängida. Oh, ja hind oli sellel suurel ja raskel klaasvaasil isegi mõned sendid alla 30 eurot.

20150123-2

Tegelikult on mul ennegi olnud põhjust Anno sarja kiita. Näiteks leidsin ma pärast pikki otsinguid just nende valikust meie majapidamisse sobiva metallist padjakorvi. Aga jah, Anno korvidel ja teistelgi dekoratiiv-vidinatel tasub silma peal hoida. Vahel juhtub seal valikus olema mõistliku hinnaga ja vägagi laheda disainiga asju, milliste analoogide eest tuleks mõnes spetsiomm disainipoes välja käia märgatavalt suuremaid summasid. Samuti leiab sellest sarjast kihvte mustrilahendusi nii vaipadele, kardinatele kui (laste) voodipesule.

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tuppa | 4 Comments