Kui Liivimaal korraldataks meistrivõistlused selgitamaks välja kõige kehvem mustade kingade kandja, siis tuleksin selle võistlusel kindlasti medalikohale. Mine tea, ehk tooksin isegi kuldmedali koju…

IMG_1630

Jah, mul on küll omajagu kingi, aga väga vähesed neist on üdini musta värvi ja need vähesedki on suurema osa ajast tööta. Miks, küsid Sa? Ma ei tea! Värvilised või mustriga jalanõud tunduvad mulle pahatihti huvitavamad ning kipun enne nendega sõprust sobitama kui musta värvi kingade-saabastega.* Aga on kohti ja üritusi ja kleite ja tujusid, mis lausa nõuavad hunnituid musti kingakesi. Soovitavalt väikese vimpkaga. Ja H&M-i inimesed teavad seda. Targad inimesed, mis muud!

20150127-3

Kingad – H&M

* Kui on õige must kingake, siis on mu armastus tema vastu siiras ja igavene. Näiteks enda keskkooli lõpetamiseks ostetud ja peenete nahkpaeltega ümber pahkluu seotavaid musti kingakesi vaatan ma ka täna, peaaegu 12 aastat hiljem, ikka armastava ja imetleva pilguga. Ja oi, kuidas mu jalakesed rõõmustavad, kui nad nendesse hunnitutesse kingakestesse peita!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Riidekappi | Leave a comment

Reede on tore päev, kas pole! Ja toredal päeval räägime toredatest asjadest. Nagu näiteks kenadest vaasidest. Minu uus ja nägus vaas Anno sarjast

Ma olen oma majapidamises puudust tundnud ühest nägusast statement-vaasist Noh, tead ju küll, sellisest, millel oleks iseloomu, mis oleks parajalt suur ja püüaks pilku ning samas oleks sedavõrd universaalne, et seda annaks kõige erinevamate asjadega kenasti kokku sobitada.

IMG_1071

Ma ei saa eitada, et olen selliseid vaase ka siin-seal disainipoodides kohanud, aga kahjuks on nende hind vastikult kõrge olnud, mistõttu pole ma lihtsalt raatsinud ühtegi neist endale osta. Aga mõni aeg tagasi leidsin ühe täitsa asjaliku vaasi Anno sarjast, mida müüb Kodin1. Klaasist vaas on suht-koht suur ja mõnusalt tahumatu vormiga. Selle maalähedane helepruun värv on aga vägagi pretsensioonitu, nii et sellega annab kenasti interjööris mängida. Oh, ja hind oli sellel suurel ja raskel klaasvaasil isegi mõned sendid alla 30 eurot.

20150123-2

Tegelikult on mul ennegi olnud põhjust Anno sarja kiita. Näiteks leidsin ma pärast pikki otsinguid just nende valikust meie majapidamisse sobiva metallist padjakorvi. Aga jah, Anno korvidel ja teistelgi dekoratiiv-vidinatel tasub silma peal hoida. Vahel juhtub seal valikus olema mõistliku hinnaga ja vägagi laheda disainiga asju, milliste analoogide eest tuleks mõnes spetsiomm disainipoes välja käia märgatavalt suuremaid summasid. Samuti leiab sellest sarjast kihvte mustrilahendusi nii vaipadele, kardinatele kui (laste) voodipesule.

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tuppa | 4 Comments

Üleskutse kasvatada Didrichseni muusemi niigi pikki järjekordi veel pikemaks. Munchi “The Dance of Life” Didrichseni muusemis

Üleskutse kõigile neile, kes plaanivad jaanuarikuus veel väikese Helsingi-tripi teha – minge Munchi näitusele! Nimelt on kuni jaanuari lõpuni Didrichseni muusemis üleval Edvard Munchi näitus “The Dance of Life”.

IMG_0775

Kuigi seesinane näitus on üleval olnud juba septembrikuust saati, siis õnnestus minul näitust näha alles nüüd. Meie kaks varasemat katset näitust nädalavahetusel külastada luhtusid seetõttu, et pool Helsingi elanikest tahtis just sel samal ajal seda sama teha, st järjekorrad olid piiiiiiiiiikad ning looklesid muuseumiuksest välja. Abivalmid muuseumitöötajad ennustasid, et sissepääsemiseks kulub kusagil kolmveerandtunni ja tunni vahepeal. Njah, kuigi ma olen kunstisõber, siis pole ma siiski nii ustav kunstisõber, et oleksin nõus näitusele pääsemiseks väikelastega tunnikese talvel õues järjekorras seisma. Kolmanda ja seekord ka eduka katse näitusele pääseda tegin teisipäeva lõunapaiku. Siiski hoiatan, et huvi näituse vastu on väga suur ja isegi sel teisipäeva lõunaajal oli tänu saabunud gruppidele muuseumis rahvast sedavõrd palju, et näitusele pääsemiseks pidime mõned minutid järjekorras seisma. Neil, kel plaanis näitust laupäeval-pühapäeval väisata, teadku, et muuseumitöötajate sõnul tasuks nädalavahetusel pikemate järjekordade vältimiseks minna näitusele kas vahetult peale muuseumi avamist või siis tund-paar enne selle sulgemist.

IMG_0762

“I paint not what I see, but what I saw” E. Munch

Näitus ise on tõeline maiuspala. Munchi looming oma nukra ja süngevõitu ilus oli kuidagi eriti aus ja tõeline. Tuntud ja pisut vähem tuntud maalide imetlemise (või oleks õigem kirjutada: analüüsimise?) kõrval tasub kindlasti aega võtta ka allkorrusel asuva graafika tarvis, sest see on üks äraütlemata lummav maailm. Taaskord pisut kurb ja natuke iroonilinegi, ent samas väga ilus, aus ja munchilik.

IMG_0777 IMG_0790  

IMG_0833

IMG_0829

“I was walking along a path with two friends – the sun was setting – suddenly the sun turned blood red – I paused, feeling exhausted and leaned on the fence – there was blood and tongues of fire above the blue-black fjord and the city – my friends walked on and I stood there trembling with anxiety – and I sensed an internal scream passing through the nature.” E. Munch 1892

IMG_0808 IMG_0822

Niisiis: kellel veel jaanuarikuus Helsingisse asja, napsake kindlasti kusagilt need paar tundi ja minge Didrichseni! Saate ilmselt küll pisut järjekorras seista, ent näituseelamus ise on seda kindlasti väärt.

IMG_0891

Posted in Teater. Kino. Muusika. Ja muu | Leave a comment

Jaanuarikuu lemmik: album “Minu mood tuleb tagasi…”

Jaanuarikuu lugemis(imetlemis-)soovitus: “Minu mood tuleb tagasi…”;Karin Grabby-Matthiessen-Baritsch

20150112-2

Ma olen seda ennagi korduvalt öelnud ja ütlen uuesti – on nii kohutavalt hea, kui Sul on head sõbrad! Saime perega jõulude ajal palju armsaid, toredaid, läbimõeldud ja maitsvaid kingitusi ning otse loomulikult valmistasid need meile suurt rõõmu. Ja seda mitte saamahimu pärast, vaid just seetõttu, et nendesse kingitustesse oli pandud aega, hoolivust ning seda x-faktorit (maakeeli: just seda “midagit”, mis Su südame rõkkama paneb). Näiteks kinkis P mulle jõuludeks raamatu, mis oli justkui puudolev puzzletükk minu detsembrikuus. Oota, kohe selgitan lähemalt.

Detsembrikuusse oli mul plaanitud üks äraütlemata mõnus õhtupoolik Anu Samarüütli moejoonistuse töötoas. Tänu Tallinki “täpsele” sõidugraafikutest kinnipidamisele ma sinna aga kahjuks ei jõudnud. Või noh, oleksin jõudnud, aga absurdselt suure hilinemisega.

Ja ma olin sellepärast kurb. Kohe väga kurb!

Ilma, et oleksin P-ga oma õnnetult lõppenud töötoaprojektist rääkidagi jõudnud, kinkis P mulle jõuludeks albumi “Minu mood tuleb tagasi…“. See on Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud album, mis sisaldab Karin Grabby-Matthiessen-Baritschi moejoonistusi aastatest 1940-1950. Tegemist on äärmiselt kauniste vana kooli moejoonistustega ning hunnitute rõivaste kavanditega.

Noh, ja ütleme nii, et Karin Grabby-Matthiessen-Baritschi moejoonistused olid justkui plaaster minu kripeldavale Anu-Samarüütli-juhendatud-töötoast-ilmajäänud-südamele.* Absuluutselt võrratu materjal silma nuumamiseks ja ideede kogumiseks!

20150112-1 20150112-5 20150112-7 20150112-6 20150112-8 20150112-3

* Väga abivalmis ja töötoa eest vastutav Kumu kunstistuudio kuraator Piret jättis õhku illitillukese võimaluse, et publiku huvi korral toimub ehk kunagi veel mõni analoogne töötuba.  Loodame! Igatahes paneksin ennast siis kiiremas korras osalejana uuesti kirja. Mnjah, ja jääb vaid loota, et ka Tallink on selleks ajaks kella tundma õppinud…

Posted in Raamatud. Need head ja veel paremad | 2 Comments

Vahel on väikesed eelarvamused täitsa kasulikud, sest just nii on võimalik meeldivalt üllatuda. “Hea põhjatuule vastu”, Elina ja Emmi

Tahtsin Sulle lihtsalt kiirelt rääkida, et vahel tasuvad väikesed eelarvamused ennast ära. Ja seda just siis, kui need eelarvamused absoluutselt alusetuks osutuvad. Äraütlemata tore on ju meeldivalt üllatuda!

IMG_9853

Seda, et Vanemuise etendus “Hea põhjatuule vastu” on vähemalt (!) keskpärane*, kahtlustasin ma juba enne etenduse nägemistki. Küll aga olid mul teatavad kahtlused Emma (Emmi) Rothneri rolli osas, keda kehastab Elina Purde…

Kuni viimase nädalani teadsin Elina Purdest just nii palju, et ta on pikk ja ilus.  Ja kahtlemata hea maitsega. Noh, sest keegi, kes hooliteb Sireen Vintage’i võrratute vintage kleitide eest, peab ju lihtsalt suurepärase stiilitajuga olema, onju! Aga Elinast kui näitlejast teadsin häbiväärselt vähe ning see vähenegi põhines vaid Kättemaksukontoris nähtud Häidi rollil.  Seesinane rollitäitmine pole aga kohe üldse minu tass teed. Ega kohvi. Ega kakaod. Vot, ja siit ka siis need kahtlused ning väike eelarvamuse-ussike Elina ja Emmi rolli osas. Aga mul on nii hea meel, et ma eksisin – Elina Emmina oli igati veetlev tegelane ja oskuslik näitleja ning mul on hea meel, et ma ühe uue sümpaatse näitlejannaga läbi lavastuse tuttavaks sain.

Kusjuures: 3-kuuse tütre emana ei saa ma kiitmata jätta ka alles-mõned-kuud-tagasi-sünnitanud-Elina figuuri. Absoluutselt imetlus- ja kadestamisväärne!

* … ja ma ei eksinud! Etenduse kui terviku kohta võib vaba kasutada sõnu nagu “hea” ja “köitev” ja “soovitan küll”.

Posted in Teater. Kino. Muusika. Ja muu | Leave a comment

On uus aasta. Järelikult on aeg traditsiooniliseks uusaastatervituseks. Nii et imetabast uut aastat meile kõigile!

IMG_9655

1. jaanuar tõi meile uue aasta, halli ilma ning kohalikele sinikaelpartidele tervisliku (ja ka natuke vähem tervisliku) pidusöögi.

Sulle soovin aga absoluutselt imetabast ja läbinisti võrratut 2015. aastat!

IMG_9659 IMG_9608

IMG_9802 IMG_9835 IMG_9541

Posted in Ilusad päevad | 2 Comments

Vot, just kõige selle toreda pärast ma olengi nõus terve pika aasta pikkisilmi järgmisi jõule ootama. Jõulud 2014

Jõulud on ilus aeg. Seda mitte ainult silmale, vaid ka südamele. Ja pean tunnistama, et alati, kui jõulud läbi saavad, on mul natuke kurb meel. Noh, ja siis ei jäägi ju muud üle kui järgmisi jõule ootama jääda…

Aasta 2014 jõulud lähevad ajalukku aga just sellistena: täidetud armaste sõprade ja inspireerivate kohtumistega, heade roogade ja magusate kookidega, superägedate kingituste ja lahedate üllatustega, vahvate käimiste-toimetamiste ning selle äraütlemata mõnusa mittemillegitegemisega.

20141229-9

Ma olen alati arvanud, et oli väga kasulik aastaid-aastaid tagasi soetada omale 7 hektarit mittetulundusmaad. Isegi, kui me enne pensionipõlve sinna mitte midagi ehitada ei jõua, siis on meil olemas koht, kus käia igal aastal jõulupuud toomas. Kusjuures: pean siinkohale endale pai tegema ja ennast õnnestunud krundivaliku osas kiitma – meie väiksel maatükil kasvavad väga ilusad ja kaharad jõulukuused. Nii et neti jõulupuu leidmine ei ole sugugi raske.

Nagu tavaks, siis sai ka sel aastal pühade avapauk antud just kuuse toomisega. Otse loomulikult osales kuusetoomises terve pere. Imikud ja külmakartlikud, ent kombekat boikoteerivad koerad kaasa arvatud.

20141229-2 20141229-3 20141229-1

Kas pole tore, kuidas üks jõulupuu toanurgas võib nii palju ilu, rõõmu ja jõulutunnet tuua! Ja see kuuselõhn, mis siis tuba täidab… Mmmmmmm, mõnus!

20141229-5 20141229-11 20141229-8

Jõulukaunistuste puhul meeldivad mulle lihtsad ja loomulikud lahendused. Mulle näikse, et nii saab kõige parema tulemuse. Nii näiteks on meil aastaid kuuseehetena kasutusel väikesed puidust kujukesed ja punased lipsud.

Ja ma usun, et ma pole ainuke, kellele tundub, et heade soovidega täidetud jõulukaardid on geniaalsed jõuludekoratsioonid. Juba ainuüksi riilulile ritta panduna on need nii hunnitud. Siinkohal suured aitähid kõigile kaardisaatjatele kõigi nende ilusate ja heade soovide eest!

20141229-20 20141229-22 20141229-23

Jõuluõhtu veetsime traditsiooniliselt koos vanaema ja isa ning ema ja õe perega. Sel aastal oli õe kord meid kõiki võõrustada. Toimetused oleme siiski igal aastal sõbralikult ära jaganud. Nii näiteks hoolitseb mu ema maailma mahlaseima ahjuliha eest ning mina, kui ülearenenud magusahammastega pereliige, olen koogi küpsetamise enda peale võtnud.

Kui kogu pere oli kokku tulnud ja õe hubane elutuba rahvast meeldivalt pungil, pidime rõõmuga tõdema, et tänu lastele on meid nüüd päris palju ning järgmise jõulupeo toimumiskohana peaksime tõsiselt kaaluma juba Saku Suurhalli.

20141229-4

Ma ei tea, kuidas Sinul, aga vähemalt minu jaoks kestab väga kiire aeg kuhugi sinna 24. detsembri kella nelja või viieni pärastlõunal, st ajani, mil kõik kingid on pakitud ja toidud valmistatud ning on aeg kenasti kaetud jõululaua taha istuda. Aga selline mõnus jõulurahu jõuabki minuni alles  siis, kui suur kiire on möödas, mistõttu naudin ma iga aastaga üha enam 1. ja 2. jõulupüha oma vaikse ja perekeskse kulgemisega.  See on aeg, mil saab kõike tehtut nautida ja lihtsalt olla.

1. jõulupüha on meie pisikeses peres väga oluline päev. Just siis viime oma metsatukka kitsekestele süüa ning õhtul naudime pidulikku õhtusöögi, mis traditsiooniliselt on valmistatud pardist. Põhjusel, et jõuluvana oli sel aastal väga helde ning oli kingitusi jätnud siia ja sinna, siis otsustasime T-ga, et need kingitused, mis jõuluvana oli meile endale koju kuuse alla toonud, ööbivad kuuse all ja avatakse alles 1. jõulupüha hommikul. Kuigi USA komme 1. jõulupüha hommikul kingitusi avada on mulle senini võõras tundunud, siis pean selle aastastele kogemustele tuginedes tunnistama, et see on tegelikult päris hea asjade korraldus. Vähemalt 2-aastaste laste puhul. Jõuluõhtu on ühe väikese inimese jaoks niikuinii paras virrvarr ja ta lihtsalt ei suuda kõike seda toredat korraga hoomata. Seevastu 1. jõulupüha hommikul välja puhanuna nautis K kogu seda kingituste-tralli täiel rinnal. Igatahes kaalun järgmisel aastal tõsiselt, kas korraldada asjad niisamuti kui sel aastal: keskendugu jõuluõhtu suuremale pereringile ja toredale seltskonnale ning jäägu osa kingitusi 1. jõulupüha hommikul avamiseks, avastamiseks ja nautimiseks.

K2-l olid need küll esimesed jõulud, kuid targa lapsena võttis ta kõik kingitused suure naeratuse ja jutuvadinaga vastu, nii et tundub, et jõulude-kontseptsioon on ka sellel väikesel inimesel juba täiesti selge. Kohe näha, et minu laps, eksole!

20141229-13 20141229-15

Kui kingid avatud ja mängud mängitud, läksime jalutama ja kitsi söötma…

20141229-17 20141229-16

… õhtul nautisime aga oma pidusööki.

20141229-18

2. jõulupühal on mul kombeks laisk olla, hommikul põrsapraad puuahju pista, päeval perega koos midagi põnevat teha ja siis pärastlõunal koju naastes on imemaitsev ja mahlane roog nagu imekombel ahjus ootamas. Jääb juurde praadida vaid pannitäis sügisel korjatud seeni ja jumalik õhtusöök võib alata.

Meie jõuluaja kohustuslik roog on ka minu armsa kadunud vanaema-Riina retsepti järgi valmistatud seenepirukad. Just nendesinaste pirukate pärast jahin ma hilissuvel-sügisel metsast kõiksuguseid riisikaid ja pilvikuid ning veedan pikki tunde seeni puhastades, kupatades ja hakkides. Minu jaoks on  selle piruka-traditsiooni elushoidmine kuidagi väga oluline ja omamoodi kummardus vanaemale. Ja ma võin käsi südamel kinnitada, et need on tõesti väga-väga maitsvad pirukad!

20141229-26

K naudib meie pere jõuluklassikat – seenepirukaid koos tassitäie külma piimaga. Tegelikult pugis ta kõhu pirukatest nii täis, et 2. jõulupüha tradistioonilist ahjupraadi sinna enam väga ei mahtunudki.

Kogu selle söömise ja maiustamise kõrval on jõulaja lahutamatu osa on ka pikad jalutuskäigud. Ja kui Sul on lapsed ja maas on lumi, siis ei saa kindlasti ka ilma kelgutamata hakkama, või mis.

20141229-32 20141229-33 20141229-35 20141229-34

20141229-31

20141229-29

Need olid ühed soojad ja armsad jõulud koos nende kõige kallimate ja kõige lähedasematega, millest jääb mulle tuhat imeilusat mälestust meelde ja soe tunne südamesse!

Aga nüüd soovin ma Sulle lõbusat vana-aasta lõppu ja pööraselt toredat ja naerurohket aasta-vahetust! Ja kohtume juba uuel, fantastilisel ja suurepärasel aastal!

20141229-25

 

Posted in Jõulud. Weihnachten. Noël. Рождество | 6 Comments

Värvitud, prinditud, ümbrikusse pistetud, mark peale kleebitud ja postitatud (või üle antud). Selleaastased jõulukaardid

20141228-4

Pühadekaardid said sel aastal puzzle-kujulised ja rikkalikult kuldsed. Ja otse loomulikult heade soovidega üle külvatud!

20141228-2 IMG_8084

Posted in Jõulud. Weihnachten. Noël. Рождество | Leave a comment