Seitsme maa ja mere taga, seal kus seiklus eal ei maga… K3A

IMG_9446

Seitsme maa ja mere taga,

seal, kus seiklus eal ei maga.

Seal, kus lohe, prints ja piparkoogist maja,

seal, kus kõuts käib ringi kübar peas ja saapad jalas.

Seal just ongi muinasjutumaa,

kuhu külla oodatud nüüd oled Sa!

2

Just täpselt siis, kui vanavanaema aiast sai esimesi punaseid maasikaid noppida, oli käes ka aeg K 3. sünnipäeva tähistada. Sünnipäevapeoks poleks me paremat ilma ega toredamaid külalisi soovida osanudki! K oli oma sünnipäevapeost ja sõpradest (ja ulakustest, mida nad koos teinud olid) igatahes paduvaimustuses ja korrutas enne magamajäämist, kui tore päev tal oli olnud. Ja kui meie T-ga olime natuke enne keskkööd viimased külalised ära saatnud ning istusime aias, keset seda mõnusat peojärgset segadust, siis pidime tunnistama, et ka meil endil oli superkihvt päev olnud.

IMG_9455 IMG_0136Kuna K on enda jaoks avastanud raamatud, muinsjutud ja lugude vestmise kunsti, siis muutsime ka oma pisikese tagaõue sünnipäevapeo puhkus väikeseks muinasjutumaaks. Kutsed läksid välja öösinisel paberil ja kuldsete kirja- ja taevatähtedega kaunistatult. Ümbriku kleepisime kinni K-kujuline pitsatiga.

9 8Pidu toimus nagu ikka meie enda väikese kollase maja väikeses aias. Õunapuud ehtisin värviliste paeltega. Aia ilmestamiseks ning laudade kaunitamiseks värvisin männioksad kuldse spreivärviga üle ning sidusin neile hiljem samuti värvilised lindid külge. Muinasjutumaale sisenemiseks meisterdasime värvilistest paeltest ka isemoodi värava. Tõe huvides olgu öeldud, et see tilluke värav nõudis M-E-E-L-E-T-U-S koguses paela, nii et ma kasutasin ära kõik oma umbes 17 aasta jooksul kogunenud paelavarud – ja olgu öeldud, et need varud ei olnud sugugi väikesed – ning lõppeks pidin ikka ka Abakhanist lisa toomas. Nii et kui kellelgi peaks nüüd juhuslikul umbes miljonit paelajuppi vaja minema, siis palun võtku minuga ühendust – mina saan teda kindlasti aidata!

3

Meelelahutuseks olime valmis pannud muinasjututeemalised puzzled ja muinasjuturaamatud ning erinevad lõbusad maskid. Samuti olime õue toonud lõuendid ja värvid, et iga laps saaks enda lemmikut (muinasjutu)kangelast maalida.

IMG_9497 IMG_9565 IMG_9453 IMG_0171 7

Toimus ka traditsiooniline aardejaht, ent seekord polnud vihjed peidetud aeda, vaid aardekirstu leidmiseks pidi ära lahedama muinasjututeemalise ristsõna, mille vastus oligi vihjeks, kust magusat varandust otsima minna.

5

Külaliste lõbustamiseks ja iseenda harimiseks olime appi palunud ka Juliuse teadusteatrist Kolm Põrsakest. Julius andis igatahes ühe äraütlemata vahva etenduse ning tõestas, et teadus ruulib. Olime Juliusega varem kokku leppinud, et kui tundub, et noor publik ei suuda enam etendusele keskenduda, siis lõpetab ta etteaste lihtsalt natuke varem ära. Ent minu suureks imetuseks jälgisid nii suured kui ka väikesed inimesed etenduse suure põnevusega lõpuni. Teadusteater on kindlati midagi, millele meie T-ga anname enda soovituskirja kaasa ning ma kahtlustan, et palume neil ka mõnel järgmisel peo tulla näitama, kui lahe asi see teadus ikka on!

IMG_0085 6 1

Toiduks pakkusime isetehtud kartulisalatit, täidetud conchigliesid ja traditsioonilisi singipirukaid. Sünnipäevakoogiks küpsetasin napoleonikoogi, mille külvasime maasikatega üle.

IMG_0164 IMG_9487

Siinkohal tõstangi kaabu kõrgele-kõrgele, teen kniksu ning ütlen suured aitähid kõigile vahvatele sõpradele, kes selle sünnipäevapeo K ja terve meie pere jaoks nii toredaks muutsid!

IMG_9731

Fotod: Jaana Järveoja (Stuudio J)

Posted in Ilusad päevad | 6 Comments

Head aega, mu tumelilla sein! Teretulemast, sikisakilised kardinad!

IMG_0115

Mul on Sulle välja pakkuda veel üks põhjus, miks armastada valget värvi. Kui tumeda ja pigmendiküllase värvi seinale kandmine nõuab kindlasti professionaalse ja keskmisest ehk isegi sutsukene osavama maalri abi, siis valge värviga võõpamisega saab isegi pereema kahe väikelapse kõrvalt suhteliselt kerge vaevaga hakkama. Ma katsetasin just järele, ausõna. Pool päeva maalritööd ning mõni tund õmblemist öösel ja unearvelt ning oligi tumelilla sein valgeks värvitud ja uued kardinad akna ees.

uno

Kardinate kangas – Abakhan (Tartu)

Ainuke probleem nende uute kardinatega on see, et mulle tundub, et sinna kõrvale oleks väga-väga-väga vaja Oot-Oot Disaini  Cosmo diivanlauda. Mul ongi nüüd plaan olla tubli tüdruk ning oma hoiupõrsast kenasti nuumata, et siis ühel ilusal päeval Cosmo diivanlaud endale koju ilutsema tuua. Ma olen juba pikka aega unistanud ka ühest hunnitust Cosmo diivanist. Näiteks sellest taevasinisest või kergelt sinepikarvasest. Või siis hoopis ehk laimirohelisest… Aga senikaua kuni mul on väikesed lapsed ja ma ise suudan 10-st juhust 11-l jäätisepleki diivanile ajada, tänan ma mõttes Ikeat ja nende lapsesõbralikku (loe: äravõetavate ja pestavate kattetega) diivanit! Kardan, et disaindiivanitel pole järgneval paarikümnel aastal meie juures lihtsalt turvaline…

due

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tuppa | 1 Comment

Nad on edevad. Nad on hunnitud. Ja nad on mugavad. Minu ustavad hõbekingad

20150810-1

Aeg-ajalt ilmub minu ellu ikka miski, millesse ma kõrvuni ja silmini ja südamepõhjani armun. Noh, ja nagu vastarmunud ikka, tahan ka mina siis oma uue kallimaga võimalikult palju aega koos veeta, temaga igale poole minna ning kõiksuguseid asju ette võtta. Sel suvel on mu silmarõõmuks olnud Asose kuumadeks-suvepäevadeks-oh-kui-mugavad-ja-õhku-läbi-laskvad hõbedased Oxfordi-kingad. Kusjuures: mul on sügav kahtlus, et see ei ole pelgalt suveflirt, vaid minu kiindumusest hõbe-Oxfordide vast võib saada midagi püsivamat ja tõsisemat…

20150810-7 20150810-6

Kingad: Asos

Kleit: Asos

Kaelaehe: Anu Kaelussoo

 

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Kiidan suve ning promon oma sulnist kodulinna. Ja eriti veel oma osavaid sõpru selles sulnis kodulinnas. Elva kohvikutepäev 11. juulil

Tere-tere! Loodan, et Sul oli hüpervinge nädalavahetus, täidetud sooja päikese, kalliste inimeste ja heade emotsioonidega. Minul igatahes oli väga mycket bro nädalavahetus, kuhu mahtus üheaegselt suviselt palju sündmusi ning ringi reisimist ja samas ka mõnusat lebotamist rannas, nina päikese poole ja varbad vees. Mmmmmmmmm! Nii et jah, loen sekundeid järgmise päikeselise nädalavahetuseni ja püüan teha plaani, kuidas nendesse nappidesse päevadesse ära mahutada kõik need toredad sündmused ja kohad ja inimesed, mida suvi pakub.

IMG_3889

Üheks selliseks sündmuseks, millest ma juba sel laupäeval, 11. juulil kindlasti osa tahaksin saada, on teist aastat järjest toimuv Elva kohvikutepäev. See tähendab seda, et meie äärmiselt võluv, aga muidu ehk natuke vaiksevõitu kodulinn hakab järsku kihama. Daamid tõmbavad pühapäevakleidid selga, härrad kammivad seitli sirgeks ning laste näod säravad, sest täna on neil lubatud süüa nii palju kooki, kui ühe väikese inimese kõht ära mahutab (kahesõnaga – vääääääääga palju!). Ja siis lähevad kõik kohvikusse.

Tänavu on kohvikutepäeval üle Elva ja Peedul rajatud kokku 15 erineva käekirjaga kodukohvikut. Ja kindlasti on kõik väga tublid kohvikupidajad, aga siinkohal kasutangi ma ära eelist, et mul on isiklik blogi ning keegi ei saa keelata mul taevani ülistamast oma kokandushuvilisi sõpru! Niisiis: kiidulaul las alata!

IMG_3899

Kodukohvikute “La Käo” ja “Don Hernandezi” taga seisavad minu armsad ja suurepäraste kokandusoskustega sõbrannad ja nende pered-sõbrad. Mehiko toitu pakkuv “Don Hernandez” osutus eelmisel aastal äärmiselt populaarseks kohaks . Ja seda täiesti õigustatult. Kohviku eest hoolitseb terve suur pere- ja sõpruskond, kes on tuttavate seas tuntud kui ühed eriti lõbusate pidude korraldajad ning kadestamisväärselt osavad kokad. Sel aastal pakub “Don Hernandez”  Mehiko toitude kõrval ka Hispaania köögist tuttavaid roogasid-jooke. Lisaks sellele toimub kohviku juures tordivalmistamise töötuba, mille viib läbi tuntud tordimeister Nadja isiklikult.

Kodukohvik “La Käo” võlub aga prantsuse köögiga. Ja kes meist ei jumaldaks prantsuse kööki, ah?! S, kes on üks “La Käo” eestvedajaid, on eeskujulik foodie ning ta oskab kohvikulisi kindlasti mõne ootamatu nüanssiga üllatada ja pakkuda uusi maitseelamusi. Noo, ainuüksi tema Instagrami piltidest saab silm korralikult nuumatud ja pea inspiratsiooni täis.

Seega, kui Sinul juhtub kalendris laupäeva kohapeal veel üks vaba auguke olema, siis palun kirjuta sinna suurelt: “Lähen Elva kohvikutepäevale!”. Ja siis sinna alla kriba veel juurde: “Külastan kindlasti kodukohvikuid “La Käo” ja “Don Hernandez”.

Posted in Maitsvad asjad | 2 Comments

30. juuni läheb ajalikku kui päev, mil ma esitlesin Sulle ühte oma sellesuvist lemmikut. Anu Kaelussoo ja Mustikas

IMG_3707

Suvi on! Ja see on nii äraütlemata tore!

Äraütlemata tore on ka see, et mul kõlgub nüüd peaaegu igapäevaselt kaelas suvistes toonides Mustikas – minu praegune suur lemmik!

IMG_3742 IMG_3722

 

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tualettlauale | Leave a comment

Reisibrožüürid ei valetagi! Lugematul hulgal jalgrattaid, triljon tulpi ja ohtralt sildadega kaunistatud kanaleid tõepoolest panevad endasse armuma… Amsterdam

Mul on peas valmis kirjutatud pikk nimekiri kohtadest, kuhu ma tahaksin kunagi reisida. Vahel olen ääremärkusena juurde lisanud ka aja, kunas ma tahaksin ühte või teist kohta külastada. Noh, tavaliselt on need sellised igale eeskujulikule ja ülientusiastlikule turistile kohased unistused nagu kirisõites Tokyo või sügisene ja värvidesse uppuv Kanada või lumine Bhutan. Kuigi eelnimetatutest pean ma veel öösiti üksnes magusaid unenägusid nägema, siis tulbilisele Amsterdamile võin ma nüüd õnneks mõttes linnukese taha märkida – käidud, imetletud, nauditud!

IMG_0411

Otselendudest, järskudest treppidest ja kitsastest majadest

Mina, kes ma jumaldan otselende, hindan kõrgelt ka seda, et meil on oma rahvuslik lennukompanii, tänu millele saab Tallinnast päris mitmetesse sihtkohtadesse sõita ilma absurdsete ümberistumisteta ja mõttetu ajakuluta. Seega, alati kui võimalik, püüame natuke kodumaist lennutööstust toetada ja lennata Estonian Airiga. Nii me siis T-ga ühel vihmasel novembrikuu hilisõhtul otsustasime Estonian Airi järjekordset sooduskampaaniat ära kasutada ning veeta aprilli viimased päevad Amsterdamis juustu süües ja tulpe nuusutades. Ja ühtäkki oligi sombusest novembrist saanud aprill, meie istusime oma laiendatud perega, kuhu seekord kuulus ka minu kullakalli väikevend, lennukisse ning pärast kahe ja poole tunnist lendu olimegi Amsterdamis.

20150518-77

Olgu kohe öeldud, et kevadine Amsterdam ongi nii ilus nagu reklaamplakatid ja reisibrožüürid lubavad. Lilleline, maaliline ja omanäoline. Kauneid vaateid on siin, seal ja igalpool, nii et tahaks isegi bareti pähe tõmmata, molberti järele haarata ning kõike seda iseloomuga ilu jäädvustama hakata. Mnjah, ja majad ongi neil seal eriliselt kitsad ja trepid eriliselt järsud. Ausalt, nendest kuulsatest Amsterdami treppidest ülesse ja alla ronimine on üks lõbuspõnev elamus. Ja lisaks veel suurepäraste viis oma tuharalihaste treenimiseks.

20150518-34

Meie ööbisime De Piijpi nimelises linnajaos Rijksmuseum Residences. Meile, kui kahe väikelapse ja ühe teismelisega reisivale perele, oli see väga hea valik. Korter ise oli avar, nii et saime kõik oma miljon ja üks asja mõnusasti ära paigutada ning ruumi jäi veel üle ka jooksmiseks, hüppamiseks, peitmiseks ja tagaajamiseks. Korter asus suuremast turistide möllust pisut eemal kõrvaltänavas, ent samas jalutuskäigu kaugusel mistahes turismiatraktsioonist. Rijksmuseum ja Van Gogh muuseum olid meist näiteks ainult viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kesklinna patseerisime umbes 20 minutiga. Oh, ja lisaks kõigele muule heale asus kohe üle tänava veel ka üks audentne hiina restoran. Kui me kõik olime õhtuks rampväsinud ning keegi ei viitsinud enam õhtusööki valmistada, siis sai sealt lausa paaril õhtul supermaitsvaid aedviljanuudleid (ülisuur ports maksis ainult 5 eurot!), Penkingi parti ja kevadrulle koju tellitud.

20150518-59 20150518-60

 

Amsterdami X-faktoriks on… atmosfäär

Amsterdamil on mingi sõnadesse pandamatu, aga kergesti tunnetatav atmosfäär. Juba esimesel õhtul tegime T-ga oma kurikuulsa kas-me-tahaksime-siin-elada-testi ära ning me mõlemad tõdesime, et jah, tahaksime küll. Sellel arvamusel olime me ka reisi viimastel tundidel pisut nukrana lennukisse istudes. See linn võlus meid oma äärmiselt laheda ja lahke olemisega. Kõik tundus seal kuidagi väga zen olevat…

Nojah, ehk pole ma nüüd kõige objektiivsem arvustaja maailmas, aga… Iga noor ema teab, et kui tema lapsi kiita ja neile tähelepanu osutada, siis muutub mistahes paik hetkega hullupööra meeldivaks. Ja amsterdamlased olid äärmiselt lapsesõbralikud ning nii polnud midagi eriskummalist, kui meesterahvas valgusfoori taga lastele naljakaid nägusid tegi või tädid väikeseid väänikuid kiitsid ja kommidega kostitasid. Minu emasüda võttis kõik need laste suunas tehtud tähelepanuavaldused igatahes suure rõõmuga vastu ning Amsterdam skooris minu silmis veel mõned boonuspunktid lisaks!

Tõsi, mõningad Amsterdamis nähtud asjad sundisid meid T-ga, kui viimase piirini lihvitud turvanõuetega harjunud põhja-eurooplasi, esialgu üllatusest kulme kergitama. Näiteks ei näinud me liikluses mitte ühegi jalgratturi peas kiivrit. Ka mitte nende väikelaste peadel, kes emmede-isside rattale kinnitud istmel ringi vurasid. Või siis mänguväljakud, mis olid küll lastele lõbusad ronida-turnida, kuid mille ohutus jäi vististi isegi nendele kurikuulsatele nõukaaegsetele metallist kallis-laps-murra-siin-mängides-luu-või-kaks-turnimispuudele alla. Aga samas ei näinud me ka ühtegi puruks kukutud peaga jalgratturit ega ronimispuul jala murdnud last (ptüi-ptüi-ptüi), nii et  ilmselt see asi neil seal ikka toimib. Ja tundub, et päris edukalt.

Noh, ja lisaks kõigele on amsterdamlastel kadestamisväärselt hea inglise keele oskus. Vähemalt minu keelekõrv ei tuvastanud kohalike inglise keeles väiksematki parodeerimisväärset aktsenti ja nende sõnavara mitmekesisus pani mind mitmel korral lausa kadedust tundma (nagu ka nende keskmisest eurooplasest pikemad jalad!)

Nii et jah, kui Sa nüüd küsiksid mu käest, mis mulle Amsterdami juures kõige enam meeldis, siis vastaksin Sulle hetkegi kõhklemata: “Selle linna õhkkond”.

20150518-64

20150518-24

Tänavakunst varieerus suurmeistritest andekate naivistiteni.

20150518-30

Jalgrattad ja hästi arenenud stiilitaju

Jah, jalgrattaid on seal tõesti lademetes! Absoluutselt kõik sõidavad jalgratastega. Ja kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen K-Õ-I-K. Noored, vanad, mehed, naised, lapsed, koerad (õnneks siiski kaasreisijana ja mitte ratturina).

Kuigi jah, mulle tundub, et lisaks jalgrattal treenitud jalalihastele on amsterdamlastel ka hästi treenitud stiilimusklid. Või on neil seal väga hästi toimiv moepolitsei-hunta, kes kõik kehvasti riietuvad linlased kiiresti vangikongi meelt ja stiilitunnet parandama saadab? Kes teab! Aga igatahes nägid amsterdamlased äärmiselt šikid välja. Ja mitte selliselt pingutatult šikid, et otsa vaadates on näha, et kodanik on viimased neli tundi peegli ees veetnud, vaid niimoodi sundimatult ja juskui möödaminnes šikid. Noh, stiilis oh-viskasin-siin-midagi-hommikul-kiiruga-selga-aga-näen-välja-selline-et võiksin-vabalt-Vogue’i-kaanele-poseerima-minna.

20150518-1

Jalgrattaga ja stiilsed.

20150518-5

Lastega ja ilma turvavarustuseta (ja endiselt stiilsed).

20150518-52

Turist teeb turisti asju

Avastasime Amsterdami täitsa ABC-st ehk külastasime kõiki neid paiku, mida üks tubli turist, fotokas ühes käes ja Lonely Planet teises, külastama ja järeleproovima peab. Anne Franki muuseumi jätsime nimekirjast siiski täitsa teadlikult välja, sest:

a) Ma pole kõigi nende aastate jooksul suutnud “Anne Franki päevikut” läbi lugeda, põhjusel, et olen Liivimaa halvim kurbade raamatute lugeja ja suurim kaasanutja. Nii et jah, ootan vanaduspõlve ja emotsionaalset lamenemist ning siis saan ehk kunagi ka “Anne Franki päeviku” ilma vesistamata läbi loetud.

b) Mul ei õnnestunud ka mitu nädalat varem Anne Franki muuseumisse pileteid ette ära osta. Selle muuseumi järjekorrad on aga legendaarsed ning kahe väikelapsega oodata pikas järjekorras, et pääseda siis ülejäänud miljoni turistiga kitsasse majja, ei tundunud meile kõige parem mõte.  Nii et veelkord: ootan vanaduspõlve ja laste suureks kasvamist ja siis saan ehk ka Anne Franki muuseumis ära käia (seda muidugi juhul, kui olen selleks ajaks emotsionaalselt ikka piisavalt lamenenud ja suutnud päeviku enne läbi lugeda).

Linn ise: Amsterdam on fantastiline koht niisama ringijalutamiseks – idüllilisi vaateid, kaunist arhitektuuri, kanaleid, väikseid sillakesi, pottidesse istutet tulpe ja ilusaid inimesi on kõik kohad täis.

20150518-39

Rijksmuseum

IMG_9544

20150518-22

20150518-44

Kunagi pole liiga vara Starbucks Loveriks hakata! Või siis poolmantlikandjaks!

20150518-40

Ma lihtsalt armusin sellese justkui läbi kerge loori kumavasse valgusesse ja õhku täitvasse pehmesse udusse, mis meid hommikuti Amsterdami tänavatel tervitas.

20150518-63

Minul on ilmselgelt alaarenenud karusselli-soolikas, aga see-eest võivad hästi kasvatataud karusselli-soolikaga eputada nii T kui ka minu kallis vennaraas, H. Ausalt, seda Dami väljakul keerlevat karusselli oli juba maapeal seistes väga õõvastav vaadata….

20150518-75

Kui Eestis on Tesla umbes sama haruldane nähtus kui härjepõlvlane või üksiksarv, siis Amsterdamis oli Tesla äärmiselt laia levikuga liik, mis võis eputada esinduspoega kesklinnas ja aukartustäratava taksopargiga.

20150518-23

Jordaan lausa kubises ägedatest kunstigaleriidest!

20150518-58

Jaski galerii nuumas meie silma kohe korralikult. Lisaks Chris Berensi loomingule sai seal imetleda veel ka näiteks Emilo Kruithofi ja Les Deux Garçons’i teoseid. Muideks, viimaste skulptuur-topised näevad live’s veel tõetruumad välja kui piltidel.

Laevasõit kanalitel: tublide turistidena võtsime juba esimesel õhtul ette ka laevakruiisi mööda kanaleid. Väga tark otsust meist. Lisaks sellele, et laevasõit ise on ju alati vahva ja lõbus, siis avanes vee pealt Amsterdam hoopis teise nurga alt kui tänavakividel kõndides.

20150518-37

20150518-38

Ma vististi rikkusin sadat ja ühte oma tõekspidamist teiste inimeste privaatsuse austamise kohta ning jõllitasin (ja nagu näha, siis ka pildistasin) süüdimatult neid ohtraid paatmaju ja nende elanikke. Ma ei tea, mis see küll on, aga nii nagu pimedal ajal on lausa eluliselt vajalik kellegi valgustatud aknasse sisse vaadata, nii oli ka kanalil sõites hädatarvilik paatmajade katmata akendesse piiluda…

20150518-35

Heineken Experience: nii kummaline kui see ka poleks, siis pakub Heineken Experience’ lõbu tervele perele: õlle huvilisest isale, õlle põlgurist emale ja isegi õlle ignorantidest lastele. Heineken Experience’is saab jälgida õlle valmistamise erinevaid etappe, õppida õigesti õllet lonksama ja koguda elamusi minikinos, kus igast külastajast õlu tehakse (ja-jaa, ma tean, see kõlab absurdelt, aga tegelikkuses on see isegi ootamatult lõbus).

IMG_8782

Vondelpark: idülliline park, mis on täiesti põhjusega kõiksuguste must-visit-nimekirjades. Ja kui päikeseline Vondelpark pakkus piltpostkaardilikke vaateid, siis minu lemmikuks oli hoopis pisut udune ja värske vihmasaju järgi lõhnav ning vägagi salapärane Vondelpark. Lummav! Vondelpark on u 47 hektari suurune, mispärast tasuks selle  (osaliseks) avastamiseks mitmeid tunde varuda ja näiteks hea-paremaga täidetud piknikukorvgi kaasa võtta.

20150518-4

Van Gogh muuseum: Van Gogh kui kunstniku meisterlikkus on päevselge ning oma silmaga tema töid näha on meeldiv elamus. Aga minu jaoks kujunes  veelgi suuremaks elamuseks hoopis Van Gogh muuseumisse sisse pääsemine. Seda kuningapäevale eelneval nädalavahetusel ehk siis ühel turistide rohkemal ajal aastas. Turistide järjekord lookles piiiiiiiiiiiiiikalt ning tõtt öelda pani nende vihma käes sabas seisvate turistide meelekindlus mind imestama. Ja samas ka nende teadmatus. Iga Amasterdami teejuht, alates Lonely Planetist kuni lõpetades suvaliste foorumitega Internetis, soovitab järjekordade vältimiseks muuseumipiletid neti teel ette osta. Ja ometi inimesed ei kasutada seda võimalust ning seisavad selle asemel tundide kaupa järjekorras… Arusaamatu.

Igatahes meie kui e-riigist pärit inimesed armastame kõiksuguseid e-teenuseid väga-väga , mistõttu ostsime e-pileti Van Gogh muuseumisse ära eelmisel õhtul. Hommikul läksime uhkel sammul muuseumi ees looklevast inimketist mööda sissepääsuni, mis oli reserveeritud spetsiaalselt e-piletide omanikele. Näitasime muuseumitöötajale telefonist oma piletid ette ja olimegi muuseumis sees. Mis toob mind tagasi algusesse – miks küll kõik need Saksa ja Jaapani turistid omale e-piletit ei osta?

20150518-74

20150518-42

Järjekord Van Gogh muuseumi ees. Päris pikk, kas pole!

Kuningaloss: 350 aastase ajalooga paleed kasutab kuningapere riigipühade ajal, aga kõigil ülejäänud päevadel aastast on see suursugune hoone külastajatele avatud. Ehkki mitte kõige suurem palee Euroopas, võib kuningaloss enda väljapeetud suursugususe üle uhkust tunda.

20150518-61

20150518-62

Atlas, lühter ja vend – kuningalossi suured vaatamisväärsused

Kuningapäev: mina olen see turist, kes üldiselt teisi turiste ei salli. Noh, tead ju küll Teine Turist on ju süüdi, miks ma pean  Empire State Buildingu katusele saamiseks lõputuna näivas sabas ootama või seisab seesinane tüütu Teine Turist (koos saja Teise Turistiga) Louvre’is Mona Lisa ees, nii et Lisa naeratuse asemel on mul harukordna võimalus näha vaid kukalde merd.

Aga! Teinekord on just turistide mass see, mis sündmusele maksimaalse efekti annab. Või kuidas Sa muidu teed massiüritust kaheksa inimesega? Näiteks kuningapäeval valitseva oranžihulluse õnnetsumisele aitavad kõik need turistide hordid kenasti kaasa ja koos kohalikega moodustub õige vahva, lõbus ja vaatamisväärt oranž seltskond.

Kuningapäeval tähistatakse kuninga sünnipäeva ja nagu üks kohalik meile kogu sündmuse osavalt kokku võttis, siis on see üks põhjus, miks ohjeldamatult juua ja ennast totakavõitu oranži parukaga ehtida. Ja tõsi ta oli, oranžihullus kees täitel tuuridel ja karsklusseltsil sellel üritusel vististi suurt menu ei oleks… Aga päev ise oli igati lõbus ja ringivahtimist oleks jagunud terveks nädalaks. Veetsime päeva esimese poole Vondelpargis, kus toimusid traditsiooniliselt lastepärased pidustused koos erinevate mängude, esinejate ja tänavatäikaga. Õhtul läksime aga kesklinna ja vaatasime üle kõik need kostümeeritud turistid ja kohalikud ning paatide ja pidulistega ummistatud kanalid. Elamus missugune!

20150518-48

20150518-53

20150518-43

Näide amsterdamlikust vabast õhkkonnast: need lapsed sõitsid suurel tiigil ilma igasuguse päästevarustuseta ning vähemalt meile ei jäänud silma ka ühtegi tegelast, kes neid lapsi seal konkreetselt valvanud oleks ning kelle ülesandeks oleks olnud vajadusel aprillikuiselt külma vette kukkunud lapsi päästma minna. Ja olgu öeldud, et see pisike poiss püsis oma laual püsti üksnes imekombel… Aga veelkord: kogu õhkkond oli amsterdamlikult  chill ja meie olimegi vististi ainukesed pabistajad. Ja nagu välja tuli, siis täiesti asjatult – lapsed randusid kenasti ning vette sulpsatamata.

20150518-47

Vondelpark oli kuningapäeval tõeline laste nirvaana täis komme, seebimulle ja lõbusaid mänge.

20150518-45 20150518-46

20150518-56

See pilt kuulub rubriiki “Klassika”. Kuningapäeval oranžide pidulistega täidetud paatidega ummistunud Amsterdami kanal. Tohutult lõbus vaatepilt!

Keukenhof: olime planeerinud, et ühe päeva veedame Amsterdamist väljas ja külastame Keukenhofi ja Madurodami Haagis. Olgu kohe öeldud, et mina ei ole eriline rohenäpp ega eeskujulik aiapidaja, ent Keukenhofist ja kõigist nendest imekaunitest lilleõitest sattusin ma suurde vaimustusse. Ja need lõhnad! Oi, mul on nii kahju, et ma ei saa kuidagi neid Keukenhofis valitsenud lõhnu kaasa võtta ja Sulle praegu edasi anda. Aga palun usu, kui ma ütlen, et seal lõhas i-m-e-l-i-s-e-l-t!

20150518-16

20150518-17

Suuuuuuuuuured ja kirjud tulbipõllud maantee ääres.

20150518-18

20150518-11 20150518-10 20150518-19 20150518-12 20150518-15 20150518-13 20150518-6

Madurodam: Keukenhof vaadatud, pakkisime oma kaks kohe-kohe magama jäävat last ja ühe 15-aastase vennaraasu autosse ning sõitsime Haagi poole. Madurodam on koht, kus on makettidest kokku pandud väikene Holland. Kõik maketid on valmistatud suhtes 1:25 ning sealne detailirohkus ja -täpsus on siirast imetlust väärt. Madurodamis on lõbus nii aastasel lapsel kui saja-aastasel proual ning kõigil nendel, kelle vanus kuhugi sinna vahepeale jääb. Vaatamist, järeleproovimist ja uudistamist jagus mitmeteks tundideks ja ma kahtlustan, kas meie meespere oleks sealt üldse ära tulnud, kui range häälega muuseumitöötaja poleks juba teistkordselt teatanud, et muusem on nüüd suletud.

20150518-66 20150518-73 20150518-69 20150518-71 20150518-65

Ainuke, mille kallal võiks Amsterdami juures norida on see, et mul ei õnnestunud sealt omale vingeid puukingi kaasa osta. Valik oli kuidagi väike ja kesine. Aga samas, ostmata jäänud puukingad on ju suurepärane vabandus, miks Hollandi-reis uuesti ette võtta…

P.S. Reisipilte üle vaadates selgus, et mul on uus nõrkus. Nimelt olen pildistavad asiaadid vahetanud selfie-pulkadega varustatud turistide vastu…20150518-67 20150518-8

Posted in Reisid. Need lähemale ja kaugemale. | 4 Comments

Kevad meelitab meid kummalisi asju tegema, kas pole! Mina näiteks tahaksin 24/7 lillepärg peas ringi patseerida ning ennast pealaest jalatallani roosasse mässida. H&M ning Pai õnneks jagavad minu kevade- ja roosavaimustust

20150529-1

Juhul, kui teaksin, et kusagil tegutseb roosa austajate fännklubi, siis ma kohe liituksin sellega. Vähemalt senikaua oleksin ma klubi truu liige ning vabatahtlikult nõus oma valge värvi kummardaja tiitlist loobuma, kuni õunapuud õitsevad ning õhk on mesilaste suminast ja magusast lillelõhnast paks. Just praegu tundub pehme roosa toon nende mõnusate hiliskevadiste meeleolude väljendamiseks just see kõige õigem värv universumis.

Mina lähen nüüd igatahes õue roosasid õunapuuõisi nuusutama. Mine Sina ka! Nii et imetabast ja lõhnavat pühapäeva meile kõigile!

20150529-3 20150529-4 Voodipesu: H&M ning Pai

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad asjad, Tuppa | Leave a comment

Armastusest ja pulmadest. Stiilsetest pruutidest ja maitsekatest peigudest. Headest ideedest ja mõnusast inspiratsioonist

Mul on teist aastat järjest olnud võimalus teha koostööd Anne&Stiili pulmaeriga “Unistuste pulmad”. Kuigi ajakiri ise ilmus juba aprillli teises pooles, siis mina sain oma isikliku numbri kätte alles eile. Niisiis: hellitasin ennast täna hommikul sellega, et ärkasin teistest pisut varem, tegin omale tassi kuuma taimeteed, revideerisin pisut oma kommipeidukat (jah, mul on selline asi olemas) ning asusin selles mõnusas hommikuvaikuses ajakirja lugema. Ja üks mõte muudkui kasvas minu peas…

IMG_2172

Ajakirja kolme lookese tarvis vaatasin ma läbi suuuuuuuuuuuuuuuuure hulga fotosid kõige erinevamatest pulmadest ja sain üpriski hea ülevaate sellest, mis kohalikus pulmamaailmas toimub. Pulmaeri esimese numbri kallal töötades, oli ajakirja tegijatel materjali õige laialt käes, sest eelnevatel aastatel polnud sarnast ajakirja ilmunud ning seetõttu sai kasutada ka mitmeaastataguseid pulmasid ja fotosid. Pean tunnistama, et ajakirja teisele numbrile kaastööd tegema asudes oli mul väike hirm, et kas ainuüks eelmise aastaga ülesse pildistatud materjali seas on piisavalt palju head, mida ajakirja panna. Aga nagu välja tuli, siis on neid stiiliseid abiellujaid meil siin omajagu. Tundub, et üha rohkem paare soovib pulmadesse panustada ning pulmakaupade ja -teenuste valik läheb aasta-aastalt üha mitmekesisemaks ning kvaliteetsemaks.

Usun täiesti siiralt, et pulmapäev on senikaua korda läinud, kui kaks teineteist armastavat inimest on abiellu saanud astuda. Kõik ülejäänud toredad asjad nagu ilus kleit, vahva bänd või lõbus pidu, on selles päeva juures veel vaid lihtsalt boonuseks ja lisatasuks. Niisiis: pulmade ainus tegelik eesmärk on ju abielluda ning soovi korral seda sündmust endale oluliste inimestega vääriliselt tähistada. Pulmade eesmärk ei olegi olla mingiks stiilimaratoniks või moedemonstratsiooniks. Aga jah, mul on äraütlemata hea meel, et on tegelasi, kellel on viitsimist ja stiilitaju selle lisaboonuse nimel töötada ning kes suudavad oma pulmade näol luua ühe imekauni ja armastusega täidetud kunstiteose.

IMG_2212

Minu vaieldamatud lemmikud on paarid, kes ei kaota pulmade juures ära iseennast, vaid kujundavad pulmad ikka enda järgi. Samuti need, kes saavad aru, et pulmad ei võrdu uhke pruutkleidi ostmise ja kalli mõisahoone rentimisega. Õige atmosfääri ja vibe‘i loovad ikka läbimõeldud detailid ja armastus, mida pruutpaar teineteise vastu tunneb ja endast kiirgab. Samuti saavad minu heakskiidu need paarid, kes kõiksugustest pulmablogidest-portaalidest on küll inspiratsiooni kogunud, kuid on need ideed omas käekirjas ümber kirjutanud nii, et lõpptulemus ei mõju copy-paste’ina või juba kulunud klišeena. Pikka paid väärivad kindlasti need paarid, kes tõestavad, et ka väheste rahaliste vahenditega saab luua midagi väga ilusat, isikupärast ja meeldejäävat ning piiratud ressurssid ei võrdu automaatselt pulmadega külmas rahvamajas kuivanud  šnitslit süües ning halva muusika järgi tantsides.

Sel suvel abiellub minu üks kauaaegsemaid sõpru ühe fantastilise naisega ning pean tunnistama, et ma nii väga ootan neid pulmi. Mul on sügav kahtlus, et ka need pulmad saavad olema just minu maitsele: täis suurt ja küpset armastust, toredaid külalisi, maitsvat toitu, häid ideid ja läbimõeldud detaile. Nii et pulmahooaeg las alata! Ja toogu uus pulmahooaeg ohtralt materjali järgmise pulmaeri tarvis!

Posted in Ilus ostusoovitus, Ilusad mõtted | 2 Comments